Ametiühingute Keskliidu juhatus arutas eile plaanitavaid muudatusi streigi- ja läbirääkimisõigustes ning plaanib välja tulla ettepanekuga, mis aitab korrastada ümbrikupalgast kahjustatud majandussektoreid.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on ebaaus maksukäitumine ühtmoodi mure nii ausatele tööandjatele, valitsusele kui tööinimesele, kel jäävad selle tõttu saamata haigusrahad, abi töötuse korral, pension. „Ükski osapool ei suuda seda probleemi lahendada üksi ja seepärast pakume lähinädalatel välja paketi, mis muudab tööjõu maksustamise aluseid viisil, et paraneb parimate tööandjate konkurentsivõime, töötajate sotsiaalne kaitse ja valitsuse rahaline olukord,“ ütles Peterson.

Petersoni sõnul tutvustavad ametiühingud oma plaani peaministrile ja asjaomastele ministritele 28. jaanuariks planeeritud tööandjate, ametiühingute ja valitsuse kolmepoolsel kohtumisel Stenbocki majas. Ettepaneku sisu hõlmab sektoritaseme palgaläbirääkimiste soodustamist ja kokkulepitud palgamiinimumide rakendamist maksustamise alusena.

„Näeme, kuidas Läti ehitussektor teeb täna jõulisi samme sisemise puhastumise suunas, tunnistasime Eesti autoveosektori üksmeelt sisemaise turu puhastamisel ja teame, et sarnased vajadused on kümnetel AAA-klassi tööandjatel ka teistes sektorites. Kutsume tööandjaid ja valitsusasutusi isamaalisele koostööle igas kahjustatud ja kahjustusohuga sektoris. Garanteerime omalt poolt konstruktiivsuse ja parima tahte kaitsta osapoolte ühiseid huve,“ ütles Peterson.

Soomes on üldkehtivad palgakokkulepped laialt levinud ja sealset turgu korrastanud aastakümneid. Eestis on sarnaseid leppeid sõlminud kõige kauem Transpordi Ametiühing, mille juht Üllar Kallas kinnitab, et sektorile kohustuslik palgalepe saab olla maksustamise aluseks sarnaselt üleriiklikule palgamiinimumile ja see on kõigi osapoolte huvides. Kallas rõhutas, et muudatusel oleks oluline mõju ümbrikupalga maksmise vähendamisele ka transpordisektoris. „Alla 1200 euro veoautojuhti leida pole võimalik, aga maksuameti andmeid vaadates tasutakse tööjõumakse valdavalt umbes poole väiksema palga pealt,“ rääkis Kallas.

Ametiühingud toovad ka välja, et siinsed streigiseadused tuleb viia kooskõlla Euroopa Sotsiaalharta reeglitega, mis tähendab sotsiaalmajanduslike streikide lubamist väljaspool tööandja-töövõtja klassikalist töötüli. See aitab jõuda kiirematele tulemustele nii pensionieesmärkide tõstmise, töötuskindlustuse moderniseerimise kui paljude muude otsustamist vajavate küsimuste osas. Samuti peab olema ametiühingul õigus kaitsta streigiga töötajate valitud esindajad töökohal.