Vastusena Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli online-arvamusena 7.detsembril ja Äripäeva paberlehes 15.detsembril ilmunud repliigile: „Meelis Mandel: miks 3% otsustab 97% eest? Räägime ametiühingutest“ juhib Eesti Ametiühingute Keskliit tähelepanu, et arvamuses on faktiviga – Eestis on ametiühingutega liitunud kaks korda rohkem töötajaid (20 000 asemel ca 40 000 inimest) ning tööandjate esmane huvi on kasumit teenida, mis välistab nad töötajate sõltumatu esindajana. Me ei küündi Põhjamaade tasemele, kuid protsendiliselt on Eestis ametiühingutesse koondunud enam töötajaid kui näiteks vana ja tugeva ametiühinguliikumisega Prantsusmaal. 

Ametiühingud on sõltumatud töötajate õiguste eest seisjad, kelle kaasamisel on töötajate huvid enam kaitstud nii juriidiliselt kui töötingimuste osas 

Tööturu läbirääkimistel on kolm osapoolt – riik, tööandjad ja töötajad. Viimaseid esindavad ametiühingud kui sõltumatud töötajate õiguste eest seisjad. On üksjagu tööandjaid ja töötajaid, kes pole ühegi esindus- või katusorganisatsiooniga liitunud, seega on igati õigustatud, et riigi kõrval osalevad läbirääkimistel nii Tööandjate Keskliit kui Ametiühingute Keskliit, kes on täna Eestis kõige esinduslikum töötajate eestkõneleja. 

Eesti tööturu paindlikkus on Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes tublil keskmisel tasemel 

Kolmepoolsetel läbirääkimistel pannakse paika muuhulgas Eesti tööturu turvaline paindlikkus (inglise keeles flexicurity), mis on ametiühingute arvates Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes tublil keskmisel tasemel. 

Paindlikkuse teemalistes aruteludes ja läbirääkimistel jälgime ka tasakaalu, et ühes sektoris vajalik muudatus ei tooks mõnes teises valdkonnas kaasa halbu tulemusi. Siit tuleneb muuhulgas ettevõtjate arvamus jäikusest, mille põhjuseks on just Ametiühingute Keskliidu soov kaitsta ühe sektori töötajate õigusi teisi kahjustamata. Kolmepoolsetel läbirääkimistel arvestavad ametiühingud ühtede töötajate õigusi samavõrd teiste omadega, olenemata nende tegevusvaldkonnast või erialast.