Töötajatel on õigus õiglasele palgale. Ametiühingutel on aga Eestis kogu sektorit hõlmavate laiendatud kollektiivlepinguteni jõudmine osutunud keeruliseks, lepingutega on kaetud vaid ligi 20 protsenti töökohtadest. Selleks, et päästa inimesed palgavaesusest, vähendada palgalõhesid ja liikuda õiglasema ja rahulolevama ühiskonna poole, on vaja märgatavalt tõsta ametiühingute ja tööandjate vahel sõlmitud kollektiivlepingute hulka. Kaitstud töötaja on ametiühingu liige.  

Naabruses asuvates Põhjamaades on pea kogu tööturg hõlmatud kollektiivlepingutega, kus on kirjas eri valdkondade ametites makstav miinimumtasu. Vastutasuks kaitseb sellisel viisil tööturu reguleerimine töötajate, eriti ebasoodsas olukorras olevate palgaliste, sissetulekut ning aitab tagada neile ja nende peredele inimväärse elu. 

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel kommenteerib Levilas ilmunud loos olukorda nii: „Eestis on kogu sektorit hõlmava laiendatud kollektiivlepinguga kehtestatud minimaalpalk vaid tervishoius ja transpordis, näiteks bussijuhtidele peab maksma vähemalt 1250 eurot.“ Tööandjad ja töötajad on oma organisatsioonides vähe esindatud ja just sellepärast on kokkuleppeid raske saavutada. “Peamine on esindusorganisatsioonide haldusvõimekus, aga osaliselt mõjutab hetkeolukorda ka meie ajalugu, mis on kujundanud ametiühingute mainet ja nooremad töötajad ei tea, millega ametiühingud tegelevad,“ loetleb Toomel vähese esindatuse põhjusi. 

Riikliku miinimumpalga lepivad Eestis kokku sotsiaalpartneriteks olevad Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit. Keskmine brutopalk Eestis oli 2022. aasta kolmandas kvartalis 1679 eurot ning kasvas sellele eelnenud aasta sama ajaga võrreldes 8,1 protsenti.