Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask arvab, et valitsus peaks taas kaaluma haigushüvitise maksmist alates teisest haiguspäevast. See on oluline nii töötajate tervise kui ka tööandjate kasumi ja tervisekassa eelarve seisukohast. Üleminek koroonapandeemia ajal haigushüvitise maksmisele teisest päevast tõi kaasa mitmeid positiivseid aspekte – see vähendas töötajate haigena töötamist, kiirendas nende tervenemist ja naasmist tööle. Mis omakorda vähendas koormust tervisekassa eelarvele ning hoidis tööandjate kasumi stabiilsena.

Aasta tagasi tekkis valitsusel küsimus ajutise haigushüvitise maksmise korra lõpetamise osas. Parteid olid eri meelt – sotsiaaldemokraadid soovisid säilitada haigushüvitise maksmise teisest päevast, samal ajal kui reformierakond soovis alustada hüvitise maksmist alles neljandast haiguspäevast. Kuigi poliitilisel kaalukausil oli otsuse langetamisel toona kaalu enam peaministriparteil, on ametiühingud jätkuvalt seisukohal, et teisest päevast haigushüvitise maksmine toetab töötajate tervist enam ja vähendab haiguspuhanguid töökohal.

Tasustama haiguspäevad sunnivad töötajad haigena tööle

Haiguslehel olemise hüvitatavate päevade arvu tõstmise teine külg on nakkushaiguste leviku kontrollimine töökeskkonnas. Kui töötajad saavad lubada endale haigena kodus püsimist, väheneb oluliselt oht nakatada töökaaslasi. See omakorda tagab tervislikuma töökeskkonna ning aitab vältida laiemaid haiguspuhanguid, mis võiksid mõjutada kogu ettevõtte toimimist.

Samas võivad kolm hüvitamata haiguspäeva panna töötajad olukorda, kus nad tunnevad majanduslikku survet töötada haiguse kiuste. See võib omakorda kaasa tuua pikema taastumisaja, tervise püsiva halvenemise ning töövõime vähenemise.

Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask räägib: ”Haiged peaksid saama kodus piisavalt terveneda, et tulevikus meelepärase koormusega ühiskonda ja tööellu panustada. Pidev haigena töötamine võib nõrgestada immuunsüsteemi ja viia pikaajaliste tervisekahjustuste tekkeni, mis vähendavad oluliselt tervena elatud aastate hulka ja piiravad igapäevaselt elukvaliteeti. Ametiühingutes näeme tihti, et töötajatel on juba 40 või 50aastaselt tervis läbi ja nad saavad tööellu panustada vaid pooles vinnas, osalise töövõimega.” Vase arvates on oluline naasta teisest päevast haigushüvitise maksmise juurde, et suurendada töötajate tervena elatud aastate arvu.

Ametiühingud jagavad tööandjate seisukohta, et haiged inimesed ei peaks tööl käima. Samas usuvad nad ka, et vaktsineerimine üksi ei taga piisavat kaitset kõigi haiguste vastu. Tervis on nii tööandja kui ka töötaja ühine ressurss ning haigushüvitisel on oluline mõju inimeste tervisekäitumisele. Teisest päevast makstud haigushüvitis suurendas küll haiguslehtede arvu, kuid need kestsid lühikest aega. Seega on inimestele haiguslehel olemise päevade hüvitamine investeering nende heaolusse ja tervisesse, mis omakorda tasub end ära töötajate tõhusama töö ja tervislikuma töökeskkonna näol. Tööandja jaoks oleks see aga mitte ainult eetiline valik, vaid ka strateegiline samm, mis võib pikaajaliselt suurendada nii ettevõtte edukust kui jätkusuutlikkust.

Töötajate heaolu ja tervis on ettevõtte alustalad

Võimalus haigena kodus terveneda on üks töötajate heaolu mõjutavaid põhilisi hoobasid ja peamine põhjendus haiguslehel olemise päevade hüvitamiseks teisest päevast, et toetada töötajate füüsilist ja vaimset tervist. Haiguslehel olemine võimaldab töötajal taastuda nakkushaigusest või vigastusest, et ta saaks kiiremini tööellu naasta.

Kaia Vask selgitab, et tervenemiseks kuluvate päevade hüvitamisega saab tööandja väljendada töötajatele oma hoolimist. “Selline osavõtlikkus suurendab töötajate motivatsiooni ja pühendumist tööle ning tugevdab töötajate suhet tööandjaga. Kui töötajad tunnevad end hinnatuna, on nad valmis andma endast parima ka siis, kui on vaja veidi rohkem pingutada,” rääkis Vask hoolimise mõjust töötajate suhtumisse palgatöösse.

Isegi kui valitsus pole täna veel valmis naasma ajutise haigushüvitamise korra juurde, on tööandjatel see võimalus olemas. Kompenseerides töötajale haiguslehel olemise teisest päevast, annab tööandja töötajale võimaluse täielikult taastuda ja naasta tööle täies jõus, et panustavad töistesse tegevustesse 100-protsendiliselt.

ERR toimetusele saadetud uudise vastulause.