Jaanuari lõpus toimunud kaheksapäevane õpetajate streik mõjutas otseselt Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), sundides neid astuma sammu õpetajatele lähemale. Streigis osales 10 000 õpetajat, kes naasid tööle pärast valitsuse kinnitust eraldada täiendavad 5,7 miljonit eurot õpetajate palga alammäära tõstmiseks 1820 euroni. 31. jaanuaril jätkus õpilaste koolipäev tavapärases rütmis.

Enamus ühiskonnast toetas õpetajate streiki, mis viis haridusminister Kristina Kallase algatatud läbirääkimisteni pikaajalise haridusleppe saavutamiseks. Aastateks 2025 kuni 2027 ettevalmistatav heatahte lepe kavatsetakse sõlmida õpetajate ametiühingute, tööandjate esindajate ja ministeeriumi vahel. Kokkulepe puudutab õpetajate töötingimusi, palka ja karjäärimudelit – nende sisu arutatakse läbi ning otsustatakse osapooltega eraldiseisvates töörühmades.

Veebruarist maini toimuvatel Tartu ümarlaudade esimesel kohtumisel informeeris HTM osalejaid leppe õiguslikust raamistikust ning tutvustas oma nägemust õpetajate karjäärimudelist. Järgmised kohtumised on kavandatud märtsiks, aprilliks ja maiks.

Kokkusaamistel osalevad omavalitsuste esindajad, erakoolide pidajad, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -Lasteaedade Ühendus, Eesti Kristlike Erakoolide Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus ja Eesti Ametiühingute Keskliit.