Euroopa Liidus arutati pikka aega, kuidas paremini kaitsta platvormitöötajate õigusi. Kompromiss saavutati, kui Eesti ja Kreeka otsustasid suurriikide vastuseisust hoolimata direktiivi toetada. Juba eelmisel aastal ületas platvormitöötajate arv töötleva tööstuse töötajate arvu. 2025. aastaks prognoositakse, et platvormitööga on Euroopas hõivatud 43 miljonit inimest.

Euroopa Liidu sotsiaalministrite nõukogu võttis platvormitöö direktiivi kokkuleppe vastu 11. märtsil – 25 riiki olid poolt, Saksamaa jäi erapooletuks ja Prantsusmaa oli vastu. Euroopa Parlamendis toimub otsustav hääletus aprilli lõpus. Kompromissina sõlmitud kokkuleppe kohaselt jääb töösuhte kindlaksmääramine liikmesriikide pädevusse ning üleeuroopalisi piiranguid ei kehtestata.

Platvormihaldajad on seni olnud seisukohal, et platvormitöötajad on iseenda heaks töötavad ettevõtjad. Seetõttu otsustas Euroopa Komisjon juba 2021. aastal, et platvormitöötajate töötingimusi on vaja parandada. Kuid see ettepanek jäi toppama ja viimasel hetkel tegid Belgia ja Euroopa Parlament kompromissettepaneku. Seda blokeerisid aga Saksamaa, Prantsusmaa, Eesti ja Kreeka. Eesti ja Kreeka meelemuutus muutis olukorda, Saksamaa ja Prantsusmaa jäid hääletusel üksi ning Euroopa Liidu sotsiaalministrite nõukogu kiitis 11. märtsil platvormitöö direktiivi heaks.

Direktiivi eesmärgiks on parandada platvormitöötajate tingimusi ja suurendada läbipaistvust töötajate algoritmilises juhtimises. Viimase osas EL riikidel vaidlusi polnud, see tähendab, et teenusplatvormidel on keelatud tööülesandeid jaotada algoritmi alusel nii, et diskrimineeritakse osasid ühiskonnagruppe või karistatakse töötajaid ametiühingutegevus pärast (nt kahtlustuse korral).

Järgmine samm on Euroopa Parlamendi heakskiit, otsustav hääletamine toimub 22.–25. aprillini täiskogu istungil. Direktiivi jõustumise järel peavad liikmesriigid selle kahe aasta jooksul siseriiklikusse õigusesse üle võtma ja määratlema töölepingu õiguslikud eeldused.