Pro Ametiühing ja Eesti Transporditöötajate Ametiühinguga – kes Eesti Posti töötajate palgaläbirääkimisi veavad, ei välista sel aastal riikliku lepitaja poole pöördumist. See tähendaks võimalikke streike ning muid tööseisakuid paki- ja postiveos, kirjutab tänane “Võrumaa Teataja”. 

Ühel või teisel moel puudutavad läbirääkimised ligi 1200 esmatasandi töötajat, kelle palgaootus väiksemates piirkondades jääb 1200 euro kanti. Näiteks Võrus on postifirmal ligi 45 töötajat, enamik neist esmatasandi teenistujad.

Töötajate rahaline seis on kehv

Loo autoriga kõnelenud postikuller tunnistab ausalt, et praeguse töötasuga vireleb ta kuidagi palgapäevast palgapäevani. Nördimust suurendab juhtkonna väide, kuidas palka kergitada polevat võimalik.

Peale selle pelgab töötaja seda, et tulevad järjekordsed koondamised või muudetakse postiringe veel pikemaks. „Need on täna juba viimase piiri peal,” nendib ta tõsiselt. Oma tööd ja kliente kuller armastab, väikeses piirkonnas pole ameteid just jalaga segada.

Kuu lõpuks selgem

Pro Ametiühingu esimees Kadri Kangur (pildil) kinnitab, et ka seekord ollakse ASiga Eesti Post palgaläbirääkimisi pidamas koos Eesti Transporditöötajate Ametiühinguga:  „Me oleme juba aastaid koos läbirääkimiste laua taga.” Eesti Postiga on Kangur istunud töötasu läbirääkimiste laua taga alates 2005. aastast, sel aastal täitub pidulik 20 aasta juubel. „On olnud edukamaid aastaid ning mitte nii edukaid. Viimased seitse aastat oleme läbi rääkinud ainult töökohtade miinimumtasude tõusud. Eks ole olnud erinevaid juhte erinevate eesmärkidega. Ametiühingud on juhtidele ja hetkel ametis olevale ministrile toonitanud, et riigile kuuluvas ettevõttes peaks töötasu olema eeskujuks teistele ettevõtetele.” Ta täpsustab, et esmatasandil on palju ametikohti, mis on nii-öelda masstöökohad. Sel põhjusel pole esmatasandi töötajal endal üldjuhul võimalik oma töötasu osas läbirääkimisi pidada.

Jaanuari keskpaigaks ollakse seisus, kus on saadetud pöördumised nii regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmanile kui ka Eesti Posti nõukogule. „On olnud erinevaid ettepanekuid, kõik need pole ametiühingule sobinud. Loodame ministrile, kellel on aega vastata meile 27. jaanuarini.”

Töörahu saab otsa

Loo autorini jõudnud info kohaselt plaanib ametiühing pöörduda riikliku lepitaja poole. „See on esmakordne meie jaoks. Kui nii läheb, siis töörahu enam ei kehti. Sõltub liikmetest, milliseid samme ette võtame,” avaldab Kangur. Ta toonitab, et ametiühing räägib läbi ametikohtade miinimumtasude muutused. „Töötajate ootused on kõrged, kuid mitte ebareaalsed. Postitöötaja on lojaalne tööandjale ning mõistab ettevõtte olukorda.” Kanguril on postifirma kohta jagada häid sõnu. „Oleme pidevalt selgitanud, et töötajate soov on saada tulemustasu iga kuu, mitte kord kvartalis. Alates eelmise aasta novembrist rakendus tulemustasu esmatasandi töötajatele iga kuu. Seega on seis selline, et tulemustasu tõusis, aga ametikohtade miinimumtasud ei tõusnud.”

Palgaläbirääkimised ametiühinguga on iga-aastane tava

Viimati lepiti ametiühingu ja Omniva vahel kokku ametikohtade miinimumtasude tõusud 2023. aasta juuli algul, võrreldes 2022. aastaga tõusis toona 19 ametikohast 17 puhul miinimumtasu üle saja euro.

Kadri Kangur selgitab, kas jääbki iga-aastaseks traditsiooniks, et enne ametiühingute survet Eesti Post töötajate põhitasu ei kergita. „Meil on kollektiivlepingus kirjas, et kord aastas vaadatakse töötasud ametiühinguga üle. Siiani on see nii toiminudki. Välja arvatud eelmisel aastal ning ühel varasemal aastal, mil läbirääkimised lükkusid järgmisesse aastasse. Samas ei tahaks me seda katsetada, et kui ametiühingute survet ei ole, et mis siis saab. Kindlasti kuskil ametikohal töötasu ikka tõuseb, aga kas see on just esmatasand – ei oska öelda,” jääb ta kahtlevaks.

Tagasihoidlik palgaootus

Kangur tunnistab, et postitöötajad hindavad oma praegust toimetulekut kõike muud kui heaks. „Lepime Eesti Postis kokku iga järgneva aasta miinimumtasu, millest madalamat ei maksta täistööaja korral ühelegi töötajale. Näiteks 2023. aastal oli selleks 800 eurot ning 2024. aastaks leppisime kokku 900 eurot. Alanud aastaks me uut kokkulepet ei saanud …” 

Ta nendib, et postitöötaja palgaootused varieeruvad, kuna ametikohtade miinimumtasud on samuti erinevad. „Need sõltuvad hetkel piirkonnast: millised on seal mahud ja muud tegurid tööturul. Põhja-Eestis ja suuremates linnades soovisid töötajad eelmisel suvel saada vabariigi keskmist tasu. Ülejäänud piirkonnad oleksid samal ajal rahul olnud ka 1200eurose palgaga.”

Kollektiivlepingu sõlmimine on Omniva jaoks tavapärane asjade käik

ASi Eesti Post kaubamärgi Omniva personalijuht Jane Etverk kinnitab, et neil on Pro Ametiühinguga ning Eesti transporditöötajatega sõlmitud kollektiivleping. Sellega on paika pandud, et iga-aastased palgaläbirääkimised on teema, kus ametiühingutel on huvi ja soov osaleda. „Ametiühingute huvi on eelkõige seotud esmatasandi töötajate positsioonidega. Räägime läbi erinevate positsioonide miinimumpalga määrasid. See on otsene põhjus, miks palgaläbirääkimised igal aastal toimuvad ja miks me eraldiseisvalt enne palgamuudatustega ei alusta, kui läbirääkimised on peetud.” Nii on toimitud juba paarkümmend aastat.

Etverk möönab, et seekordsed arutelud on kestnud juba mõnda aega. „Läbirääkimised on olnud intensiivsed. Majanduse madalseisus, mahtude languse ajal ei ole ka Omnival kõige paremini läinud. Seega on kahjuks meie võimalused piiratud.” Ta märgib, et osapooltel on alati võimalik pöörduda riikliku lepitaja poole, kes kindlasti aitab sõltumatult leida võimalikke lahendusi.

Võrus töötavad pigem staažikad töölised

Võru piirkonnas on Omnival ligi 45 töötajat, neist esmatasandi töötajaid on üle 90 protsendi. Aeg-ajalt pakutakse võimalust tähtajaliste lepingute sõlmimiseks, kui mahud seda võimaldavad. Võru piirkonna vabatahtlik personalivoolavus eelmisel aastal oli 16 protsenti. „Üle poolte praegustest Võru piirkonna töötajatest on Omnivas töötanud üle viie aasta,” sõnab Etverk. Ta lisab, et kui kandemahud vähenevad, vaadatakse kindlasti üle ka kanderingid ja töötajate arv.

Luubi all alammäärad

Personalijuhi sõnul ei räägita ametiühingutega läbi täpset palgatõusu numbrit, vaid erinevate positsioonide alammäärasid. Seekord jäävad need 5-30 protsendi vahele. „Kui muudame tasu süsteeme, näiteks töötaja saab tulemustasu, kuid uue süsteemi järgi tulemustasu sellele positsioonile enam ei laiene, siis maksame vahe põhipalgana välja.”

Viimane üle-ettevõtteline suurem palgatõus oli Ominvas 2023. aasta juulis. Esmatasandil töötab Omnivas suurusjärgus 1200 inimest, kes moodustavad üle 70 protsendi kõigist töötajatest.

Võttes arvesse kõik Omniva esmatasandi töötajad üle kogu Eesti, siis on keskmine kuupalk lisatasudeta täiskohaga töö eest 1072 eurot. „Enamikule positsioonidele lisandub sellele tasule tulemuspalk. See sõltub ametikohast ning töötaja panusest ja võib moodustada maksimaalselt 30 protsenti põhipalgast. Samuti lisanduvad ületunnid, öötöötasu ja muud seaduses ette nähtud lisatasud,” kirjeldab Jane Etverk.

Pakivedu on plussis

Koondamised ei tähenda alati seda, et allesjäävate töötajate tasu kerkib. „Peale sisendhindade kasvu on kandemahud oluliselt vähenenud. Omniva koondas eelmisel aastal Eestis üle 150 inimese. See on protsentuaalselt vähem kui kandemahu kukkumine. Anname endast parima, et osa efektiivsuse säästust viia üle palgatõusu.”

Etverk toonitab, et riigi omandis olev Omniva on selge kasumiootusega äriettevõte. „Konkurentsiseadus keelab ühe teenuse kulusid teise arvelt katta. Möödunud aasta pakkus kogu Eesti logistikasektorile väljakutseid. Mahud ja kasumlikkus kahanesid selgelt. Pakiteenuse tulemus ei kata universaalse postiteenuse ja perioodika kojukande kahjumit. Seega tuleb efektiivsust kasvatada kõikides valdkondades.” Ta rõhutab, et postifirmale on väga oluline, et kõik töötajad teeniksid inimväärset tasu. „Omnivas makstav miinimumtasu on kõrgem riigi poolt kehtestatud miinimumpalgast.”

Kui postitöötajate palgaläbirääkimised liiguvad riikliku lepitaja kätte, siis on võimalikud ka tööseisakud ning postkastidesse kirju ja ajalehti ei jõua.