Eesti Posti töötajate ja ettevõtte vahelised palgaläbirääkimised peamiselt kirjakandjate töötasu üle lõppesid tulemusteta, ametiühingud pöörduvad riikliku lepitaja poole ja ei välista streiki.
Ametiühingud soovivad postikulleritele 1200 eurost palka
Töötajate esindajad tahavad, et postikullerite alampalk tõuseks praeguselt 1000 eurolt 1200 euroni. Postikullerite keskmine põhipalk on täna 1067 eurot, millele lisandub keskmiselt 60 eurot tulemustasu. Ametiühingute esindaja Kadri Kanguri sõnul teenivad alampalka peamiselt maapiirkondades töötavad kirjakandjad, kelle töökohustused hõlmavad igasuguste ilmastikutingimustega väljas töötamist.
PRO ametiühingu kuhatuse esimees Kadri Kangur selgitas: „Postikullerid peavad minema välja iga ilmaga, hoolimata sellest, kas sajab vihma või tuiskab. Töökoormus on suur ja palk jääb tihti vaesuspiirile lähedale.” Lisaks tõi Kangur välja, et ettevõte muutis eelmisel aastal töökorraldust – nädalane tööperiood algab nüüd teisipäeval ja lõppeb laupäeval. Muudatus raskendas töötajate jaoks töö- ja pereelu ühildamist ning tõi kaasa paljude töötajate lahkumise.
Ametiühingud ei välista, et läbirääkimiste edasise ebaõnnestumise korral korraldatakse streik. Streigifondis on raha selleks olemas ning Kadri Kangur toonitas, et töötajate olukorra parandamine ei saa jääda ainult postikullerite endi õlgadele. „Kui Eesti Post soovib areneda rahvusvaheliseks ettevõtteks, ei saa see toimuda Eesti töötajate arvelt,“ viitas Kangur ettevõtte kulukale plaanile, mis võibolla töötajate palgaraha sööb.
Ettevõte hindab enda võimalusi palkade tõstmiseks piiratuks
Eesti Posti juhatuse esimees Mart Mägi rõhutas: “Eesti Posti poolt pakutud alampalga tõus – 30 eurot ehk umbes kolm protsenti – jääb ametiühingute soovidest kaugele, kuid ettevõtte võimalused palka tõsta on piiratud.” Mägi selgitas, et ettevõte vajaks suuremat rahalist tuge või võimalust tõsta postiteenuse hinda. „Postiteenuse hinnad on olnud pikka aega madalad ja universaalne postiteenus on ettevõttele kahjumlik. Kui riik ei võimalda hinnatõusu, jäävad meie ressursid piiratud,“ ütles Mägi.
Eelmise aasta üheksa kuu tulemused näitasid, et Eesti Posti kahjum ulatus 4,4 miljoni euroni. Konkurentsiamet on siiski soovitanud tõsta postiteenuse hindu – näiteks lihtkirja hind võiks tõusta 1,30 eurolt 2,20 euroni. Otsus hinnatõusu osas on aga regionaalministri Piret Hartmani käes, kes hetkel eelistab keskenduda süsteemsete muudatuste väljatöötamisele.
Ministeerium soovib muuta postiteenuse rahastamise ja hinna kujundamise jätkusuutlikumaks
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Sigrid Soomlais Soomlais kinnitas, et praeguses olukorras ei ole hinnatõus prioriteet. „Töötame selle nimel, et kogu postiteenuse süsteem muutuks kestlikuks. Samuti tahame tagada, et töötajad saaksid õiglast tasu, ilma et see avaldaks ülemäärast koormust tarbijatele,“ ütles Soomlais.
Sel ajal kui Eesti Post ootab regionaalministri otsus postiteenuste hinnatõusuks, jätkuvad läbirääkimised ametiühingu initsiatiivil riikliku lepitaja vahendusel.
Foto: “Võrumaa Teataja”, Sten Sang
Tekst: refereeritud ERR-portaalist
