Neljapäeval, 1. mail tähistame töörahvapüha. Päeva, mis on pühendatud inimestele, kes iga päev oma tööga elu käimas hoiavad – õpetajatele, arstidele, poemüüjatele, arendajatele, koristajatele, bussijuhtidele ja paljudele teistele töötajatele. Sageli jääb nende töö märkamatuks, aga ilma nendeta ei toimiks meie ühiskond hetkegi.
Sel tähtsal päeval koguneme Tallinnas Vabaduse väljakule kell 11, et rääkida ausalt ja avalikult sellest, mis mõjutab iga tööinimest: töötasust, töötingimustest ja õigustest. Räägime ka kavandatavatest muudatustest töölepingu seaduses ja sellest, mida need tähendavad töötajate jaoks. Üritus kestab kuni kella 14ni ning oodatud on kõik, kellele läheb korda aus töö ja inimväärne elu.
Töötajate õigused pole kingitus, nad on need aastatega välja võidelnud
Töörahvapüha sai alguse 19. sajandil USAs, kus töötajad nõudsid õiglasemat tööaega. Massilised meeleavaldused viisid lõpuks 8-tunnise tööpäeva kehtestamiseni. Täna peame seda iseenesestmõistetavaks, aga omal ajal oli see suur ja raskelt kätte tulnud võit.
Kuigi elame 21. sajandil, seisavad paljud inimesed endiselt silmitsi vana murega: nad töötavad täiskohaga, kuid ei tule oma palgaga toime. Just selle pärast on oluline Euroopa Liidu miinimumpalga direktiiv, mis aitab lähiaastatel tõsta Eestis nii töötasu alammäära kui suurendada kollektiivlepingutega kaitstud töötajate arvu.
Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask rõhutab: „ See pole lihtsalt jutt paberil – see puudutab päriselt neid Eesti peresid, kes ei tule ots-otsaga toime. Õiglane palk ja austus ei ole luksus, vaid töötaja esmane vajadus. “
Õiglane töö tugineb tulevikus kolmele sambale: võrdsusele, paindlikkusele ja kaasamisele
Et tööelu jääks ka edaspidi õiglaseks, peame tegutsema mitmes suunas. Esiteks tuleb tõsiselt võtta soolise palgalõhe kaotamist. Eestis teenivad naised keskmiselt umbes 13% vähem kui mehed sama töö eest. See pole mitte ainult ebaõiglane, vaid pärsib ka naiste motivatsiooni tööl ning vähendab sugudevahelist majanduslikku võrdsust.
Nelja tööpäevaga nädal kogub Euroopas üha enam poolehoidu. Näiteks Suurbritannias ja Belgias tehtud katsetused on näidanud, et lühema töönädalaga püsib tootlikkus kõrge ning töötajate heaolu paraneb. See annab lootust, et liigume tööelus suunas, kus inimestel on rohkem aega puhata, perega olla ja tegeleda oma huvialadega.
Töötajate suurem kaasatus töistesse otsustesse kasvatab nende töömotivatsiooni ja usaldust tööandja vastu. Kui töötajatel on võimalus kaasa rääkida töökorralduse, -ohutuse ja ettevõtte väärtuste kujundamisel, tekib neil tugevam side oma töökoha ja selle eesmärkidega. Selle aluseks olev koostöö tööandjate ja ametiühingute vahel on ka edaspidi Euroopa sotsiaalse mudeli tugisammas.
Kokkuvõtteks võib öelda, et töörahvapüha on rohkem kui vaba päev kalendris – see on tänuavaldus töötajatele, kes teevad ausat tööd ja hoiavad ühiskonda ülal. Olgu see päev meeldetuletuseks, et kõik, mis meil täna olemas on – koolid, töötuskindlustus, haiglad, puhkusetasu, lasteaiad, sotsiaalabi – on tulnud tänu ametiühingusse kuuluvate töötajate aastatepikkusele võitlusele. Hoidkem olemasolevat ja loogem koos parem tulevik!
Ootame sind Tallinnasse “Paindlikkuse talgutele”
Tule neljapäeval, 1. mail kell 11 Vabaduse väljakule – räägime tööst, mis väärib ausat palka ning võtame mõõtu paindlikkuses. Liikumisampsud nagu “Pingest vabaks”, “Koostöö” ja “Paindlikkuse limbo” aitavad tööga hakkama saamiseks heas vormis püsida. Parimatele auhinnad!
Tule kohale, sest ilma sinuta jääb üks hääl puudu!
Talgud lõppevad kell 14.
Karikatuur: Urmas Nemvalts
