Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) soovib, et töölepingu seaduse muudatused loodaks ausalt ja töötajate huvidega arvestades. Ometi saatis valitsus seaduseelnõu Riigikokku esimesele lugemisele ilma ametiühingutega eelnõud läbi arutamata, kuigi see mõjutab otseselt tuhandete inimeste töötingimusi, sissetulekut ja kindlustunnet.
Töötajate õiguste kaitsmiseks andis EAKL olukorrast teada Euroopa Ametiühingute Konföderatsioonile (ETUC), kes saatis koheselt ametlikud pöördumised EV peaministrile ning Euroopa Komisjoni töökohtade valdkonna eest vastutavale asepresidendile.
ETUC rõhutas oma kirjades, et töötajate õigusi puudutavad otsused peavad sündima koostöös ametiühingutega. Kiirustamine ja valitsuse ühepoolsed muudatused õõnestavad riigi usaldust ning võivad viia ebakindluse kasvuni tööturul.
Minister ignoreerib eelnõu ümber tekkinud usalduskriisi
Viimaste kuudel on valitsus teinud kiireid otsuseid tööseaduse muutmiseks. Kuigi majandus- ja tööstusminister väitis Riigikogu õiguskomisjonis, et ametiühingud olid eelnõu valmimisse kaasatud, ei ole Eesti Ametiühingute Keskliidul olnud võimalust õigusloomes sisuliselt kaasa rääkida.
Täna ignoreerib minister nii töölepinguseaduse muutmise eelnõu ümber tekkinud sisulist usalduskriisi kui võimutasakaalu küsimusi, nagu näiteks töötaja haavatavus planeeritavas paindliku tööaja kokkuleppes.
Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask ütleb, et töötaja sissetulek ei saa olla nagu ilm – kord paistab päike, kord on pilves. Ta selgitab: „Kui inimene sõlmib töölepingu, tahab ta teada, kui palju ta töötab ja kui palju selle eest palka makstakse. Nii on õiglane ja nii saab töötaja oma elu planeerida.“
Vask lisab, et uue seaduse järgi oleks ainus kindel asi see, et tööandja peab tagama vähemalt kümme töötundi nädalas. Kõik ülejäänud sõltuks tööandja võimalustest ja tahtest. „See tähendab, et töötaja peaks olema kogu aeg valmis tööle minema, aga ei tea kunagi, millal või kui kauaks teda vajatakse. Nii tekib olukord, kus töötajal võib olla küll leping, aga kindlustunne puudub. See võib viia nii palgavaesuse kui pideva ärevustundeni,“ ütleb Kaia Vask.
Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon kutsub üles alustama Eestis sotsiaaldialoogi
ETUC-i peasekretär avaldas ametlikes pöördumistes sügavat muret Eesti Valitsuse käitumise pärast. Tema sõnul on ametiühingute kõrvale jätmisega rikutud Euroopa sotsiaalsete õiguste ja ILO rahvusvaheliste tööreeglite põhimõtteid.
ETUC toetab täielikult Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekut peatada töölepingu seaduse eelnõu (602 SE) menetlus Riigikogus ning taastada sisuline kolmepoolne koostöö riigi, tööandjate ja ametiühingute vahel.
EAKL, selle liikmed ja teised Eesti ametiühingud soovivad ühiselt, et eelnõu saadetaks tagasi selle koostanud ministeeriumile. Nii saavad sotsiaalpartneriks olevad tööandjad ja Eesti Ametiühingute Keskliit alustada sisulisi läbirääkimisi töölepingu seaduste muudatuste eelnõu tasakaalustamiseks viisil, kus tööandjate majandushuvide ja töötajate õigustega on arvestatud võrdselt.
Euroopa Ametiühingute Keskliitude Konföderatsioon (ETUC) ühendab kümmet Euroopa sektoripõhist ametiühingute konföderatsiooni ja 94 ametiühingute keskliitu 42 erinevast riigist.
