Ametiühingud rõhutavad, et puhkus pole mitte luksus, vaid töötaja õigus tööst taastuda. Regulaarne puhkamine on inimestele hädavajalik nii füüsilise kui vaimse tervise kosutamiseks ja selle puudumine tõstab töötajate stressitaset ning töökoormusega seotud haiguste riski.

Võrreldes 2022. aastaga on puhkusevaesus Eestis kasvanud, aastaga lisandus ligi 1400 inimest, kes ei saanud lubada endale isegi nädalast puhkust. Eurostati andmeid analüüsinud Euroopa Ametiühingute Instituut jõudis järeldusele, et 2023. aastal möödus 12 kuud puhkuseta 96 500 Eesti inimesel ehk 11% töötajal.

Vähenev netopalk muudab puhkuse töötajate jaoks luksuskaubaks

Eestimaalaste puhkusevaesuse taga on samad põhjused, mis ülejäänud Euroopas: palga ostujõu vähenemine ja toidu kallinemine, mis teevad igapäevaelu kallimaks.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Kaia Vase sõnul peegeldab statistika laiemat probleemi inimeste toimetulekuga: „Kui ligi sada tuhat inimest Eestis ei saa endale lubada isegi nädalast puhkust, on see märk, et tööturg on paigast ära. Töötajad annavad endast kõik, kuid töö eest makstav tasu ei võimalda töötamisest taastuda ja väärikalt elada.“

Kaia Vase hinnangul vajab Eesti kiiret edasiminekut nii piisava miinimumpalga direktiivi rakendamisega kui ka kollektiivlepingute laiendamisega, et töötajate heaolu ei sõltuks vaid riigi majandusolukorrast ja ettevõtjate soovidest: „Kui tahame lojaalsemaid töötajaid, kes on motiveeritud töötama ühe tööandja juures pikemat aega, peame tagama, et puhkus oleks inimestele reaalselt kättesaadav õigus, mitte ainult seaduses kirjas olev võimalus.“

Puhkusevaesus on mujalgi Euroopa Liidus levinud

Eesti töötajad pole erandiks – üle Euroopa ei saanud 2023. aastal endale puhkust lubada 41,5 miljonit inimest ehk 15% töötajatest. See tähendab, et enam kui miljon töötajat jättis võrreldes 2022. aastaga puhkuse välja võtmata.

Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC) kutsub seetõttu liikmesriikide valitsusi üles mitte ainult rakendama piisava miinimumpalga direktiivi, vaid ka tagama, et Euroopa Komisjoni kavandatav kvaliteetsete töökohtade pakett sisaldaks samme majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks.

Foto: Ivika Aman