Miks on T\u00f6\u00f6tukassa t\u00e4helepanu keskmesse sattunud just pikaaegselt t\u00f6\u00f6tuna arvel olnud vanemaealised inimesed ning kas uus palgatoetus v\u00f5ib muuta t\u00f6\u00f6andjate suhtumist nende v\u00e4rbamisse, uuris ajaleht \u201eMK-Estonia\u201c.<\/p>\n
Alates 1. juulist lisandusid nende sihtr\u00fchmade hulka, kelle t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmise eest on v\u00f5imalik riigilt toetust k\u00fcsida, 55-aastased ja vanemad t\u00f6\u00f6tud. T\u00f6\u00f6tukassa h\u00fcvitab t\u00f6\u00f6andjale kuue kuu jooksul 50% t\u00f6\u00f6taja palgakulust, kuid mitte rohkem kui t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4r ehk kuni 946 eurot bruto. N\u00e4iteks juhul, kui t\u00f6\u00f6taja palk on 1200 eurot kuus, v\u00f5ib t\u00f6\u00f6andja saada h\u00fcvitist 600 eurot.<\/p>\n
Toetust ei saa siiski k\u00fcsida iga sellesse vanuser\u00fchma kuuluva t\u00f6\u00f6otsija eest. T\u00f6\u00f6tu peab olema pikaaegne T\u00f6\u00f6tukassa klient ehk t\u00f6\u00f6tuna arvel olnud v\u00e4hemalt 365 p\u00e4eva viimase 450 p\u00e4eva jooksul v\u00f5i kuuluma k\u00f5rge t\u00f6\u00f6tuse riskiga vanuser\u00fchma.<\/p>\n
Riik soovib palgameetmega aidata inimesi, kelle t\u00f6\u00f6turule naasmine on p\u00e4rast t\u00f6\u00f6 kaotamist raskendatud. Kuid kas see t\u00e4hendab ka seda, et vanus ise on uue t\u00f6\u00f6koha leidmisel takistuseks?<\/p>\n
<\/p>\n
Palgatoetus aitab ilmselt t\u00f6\u00f6d leida vaid \u00fcksikutel<\/strong><\/p>\n T\u00f6\u00f6tukassa teenuste osakonna juhataja Liina V\u00f5saste s\u00f5nul p\u00f5hineb otsus (lisada 55-aastased ja vanemad t\u00f6\u00f6tud palgatoetuse saajate hulka) t\u00f6\u00f6turu statistikal. Nende t\u00f6\u00f6tuna arvel olemise aeg kestab keskmiselt kauem kui noorematel inimestel. T\u00f6\u00f6tukassa 2025. aasta maikuu statistika j\u00e4rgi oli 54% neist t\u00f6\u00f6tud olnud kauem kui pool aastat, samas kui alla 55-aastaste hulgas oli see n\u00e4itaja 43%. TalTechi majandusanal\u00fc\u00fcsi programmi juhi Heili Hein-Sula hinnangul v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus ja t\u00f6\u00f6tus siiski eksisteerida korraga. Ettev\u00f5tetel v\u00f5ib n\u00e4iteks puudu olla teatud kvalifikatsiooni ja tehniliste oskustega t\u00f6\u00f6tajaid, kuid osa t\u00f6\u00f6tutest nendele n\u00f5uetele ei vasta. Ometi ei maksa spetsialisti s\u00f5nul uuele toetusmeetmele liiga suuri ootusi panna.<\/p>\n \u201eToetus v\u00f5ib k\u00fcll aidata m\u00f5nel vanemaealisel t\u00f6\u00f6d leida, kuid laialdast m\u00f5ju t\u00f6\u00f6h\u00f5ivele pole sellel teistes riikides olnud. Esiteks oleksid t\u00f6\u00f6andjad need t\u00f6\u00f6tud t\u00f5en\u00e4oliselt niigi v\u00e4rvanud ning teiseks eelistati toetus\u00f5igusega t\u00f6\u00f6tut neile, kelle eest toetust k\u00fcsida ei saanud,\u201d nimetas Hein-Sula v\u00e4hese m\u00f5ju p\u00f5hjuseid.<\/p>\n <\/p>\n Stereot\u00fc\u00fcpne suhtumine vanemaealistesse on t\u00f6\u00f6turul endiselt probleemiks<\/strong><\/p>\n V\u00f5rd\u00f5igusvolinik Christian Veske s\u00f5nul on vanuselist diskrimineerimist keeruline \u00e4ra tunda, sest sageli tajuvad inimesed t\u00f6\u00f6andja otsust tavap\u00e4rase kandideerimise tulemusena. T\u00f6\u00f6andjad \u00fctlevad harva otse v\u00e4lja, et mittepalkamise p\u00f5hjuseks on inimese vanus.<\/p>\n Voliniku kantseleisse laekus mullu 280 p\u00f6\u00f6rdumist. Neist 15 juhul kurtsid inimesed v\u00f5imaliku vanuselise diskrimineerimise \u00fcle ning 11 p\u00f6\u00f6rdumist puudutas t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmist ja olukorda t\u00f6\u00f6turul. Veske arvates on need juhtumid arvatavasti siiski vaid j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp.<\/p>\n \u201eTavaliselt viidatakse teise kandidaadi paremale sobivusele kollektiiviga, isikuomadustele v\u00f5i muudele asjaoludele. Ometi v\u00f5ivad sellised otsused m\u00f5nikord p\u00f5hineda stereot\u00fc\u00fcpidel. N\u00e4iteks arvatakse, et nooremad kandidaadid \u00f5pivad kiiremini ja valdavad paremini digioskusi. Tegelikult s\u00f5ltuvad k\u00f5ik oskused konkreetsest inimesest, mitte tema s\u00fcnniaastast,\u201c m\u00e4rgib v\u00f5rd\u00f5igusvolinik.<\/p>\n Eesti Ameti\u00fchingute Keskliidu esimees Kaia Vask r\u00f5hutab, et kui t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmisel hinnatakse inimest s\u00fcnniaasta, mitte tema oskuste ja t\u00f6\u00f6tulemuste j\u00e4rgi, kaotavad k\u00f5ik osapooled: inimene, kes ei saa oma teadmisi ja kogemusi rakendada; t\u00f6\u00f6andja, kes j\u00e4\u00e4b ilma vastutustundlikust ja kogenud t\u00f6\u00f6tajast; ning \u00fchiskond, kes ei saa kasu v\u00e4\u00e4rtusliku t\u00f6\u00f6potentsiaali kasutamisest. Ja seda olukorras, kus t\u00f6\u00f6ealiste inimeste arv pidevalt v\u00e4heneb.<\/p>\n <\/p>\n T\u00e4nane \u00fcle 55-aastane inimene on parimas t\u00f6\u00f6eas<\/strong><\/p>\n Personalijuhtimise \u00dchingu PARE juhatuse liige Merike Kim leiab, et \u00fchiskondlik arutelu keskendub liiga sageli vanemaealiste t\u00f6\u00f6tajate puudustele, kuigi palju olulisem oleks r\u00e4\u00e4kida nende tugevustest.<\/p>\n \u201e\u00dcle 55-aastane inimene soovib t\u00f6\u00f6tada. Ta on lapsed suureks kasvatanud ja tahab n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks oma elu elada,\u201c \u00fctleb Kim. Tema s\u00f5nul alahindavad t\u00f6\u00f6andjad sageli kogemust ja teadmisi, mida vanemaealised t\u00f6\u00f6tajad kollektiivi toovad.<\/p>\n Kaia Vase s\u00f5nul tuleb arvestada ka ohuga, et inimene v\u00f5etakse t\u00f6\u00f6le \u00fcksnes toetuse maksmise ajaks. \u201eOn olemas risk, et t\u00f6\u00f6andja v\u00f5tab inimese t\u00f6\u00f6le toetuse kehtivuse ajaks, kuid ei j\u00e4tka t\u00f6\u00f6suhet maksete l\u00f5ppedes,\u201d m\u00e4rkis Vask.<\/p>\n Liina V\u00f5saste s\u00f5nul hinnatakse meetme tulemuslikkust lisaks t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmiste arvule ka selle j\u00e4rgi, kui kaua inimesed p\u00e4rast toetusperioodi l\u00f5ppu t\u00f6\u00f6l p\u00fcsivad. Lisaks on ette n\u00e4htud kontrollimehhanismid. Kui toetuse kasutamise tingimusi rikutakse, v\u00f5idakse selle maksmine l\u00f5petada ning juba v\u00e4lja makstud raha tagasi n\u00f5uda.<\/p>\n <\/p>\n KOMMENTAARID<\/strong><\/p>\n Kaire Tero<\/strong>, Maxima Eesti personalijuht<\/em><\/p>\n Maximas moodustavad \u00fcle 55-aastased t\u00f6\u00f6tajad peaaegu kolmandiku kollektiivist. Kogenud t\u00f6\u00f6tajad toovad kaasa teadmised, arenenud suhtlemisoskuse, k\u00fcpsuse ja vastutustunde. V\u00e4ga sageli aitavad just nemad hoida meeskonnas tasakaalu ning on eeskujuks professionaalses suhtumises t\u00f6\u00f6sse.<\/p>\n Palgatoetus on meeldiv lisav\u00f5imalus ja kasutame seda kindlasti. Kuid iseenesest ei muuda see meie v\u00e4rbamisp\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n <\/p>\n Mariann Luhaoja<\/strong>, Omniva personalijuht<\/em><\/p>\n Omnivas t\u00f6\u00f6tavad eri vanuses inimesed, kellel on erinev kogemus ja eluk\u00e4ik – me peame seda ettev\u00f5tte \u00fcheks tugevuseks. \u00dcle 55-aastased t\u00f6\u00f6tajad m\u00e4ngivad meie organisatsioonis olulist rolli. Paljudel neist on suur erialane kogemus, nad tunnevad h\u00e4sti kohalikke kogukondi ja klientide vajadusi ning tagavad igap\u00e4evat\u00f6\u00f6ks vajaliku stabiilsuse.<\/p>\n Palgatoetus v\u00f5ib olla kasulik lisameede, kui see aitab vanemaealistel inimestel kiiremini t\u00f6\u00f6turule tagasi p\u00f6\u00f6rduda. Kuid \u00fckski toetus ei asenda kvaliteetset v\u00e4rbamist, uute t\u00f6\u00f6tajate sisseelamise toetamist ega soodsa t\u00f6\u00f6keskkonna loomist.<\/p>\n <\/p>\n Autor: Vita Zhukova Miks on T\u00f6\u00f6tukassa t\u00e4helepanu keskmesse sattunud just pikaaegselt t\u00f6\u00f6tuna arvel olnud vanemaealised inimesed ning kas uus palgatoetus v\u00f5ib muuta t\u00f6\u00f6andjate suhtumist nende v\u00e4rbamisse, uuris ajaleht \u201eMK-Estonia\u201c. Alates 1. juulist lisandusid nende sihtr\u00fchmade hulka, kelle t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmise eest on v\u00f5imalik riigilt toetust k\u00fcsida, 55-aastased ja vanemad t\u00f6\u00f6tud. T\u00f6\u00f6tukassa h\u00fcvitab t\u00f6\u00f6andjale kuue kuu jooksul 50% t\u00f6\u00f6taja palgakulust, kuid […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3950,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[73],"tags":[28,20,52,112,57],"class_list":["post-3947","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tooturg","tag-ametiuhing","tag-ametiuhingute-keskliit","tag-kaia-vask","tag-palgatoetus","tag-tooaeg"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3947","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3947"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3947\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3952,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3947\/revisions\/3952"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3950"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3947"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3947"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3947"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\nOlukord v\u00f5ib n\u00e4ida vastuoluline. T\u00f6\u00f6andjad r\u00e4\u00e4givad pidevalt t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudusest ning samal ajal kehtestab riik eraldi toetuse vanemaealiste palkamiseks.<\/p>\n
\nRefereeritud ajalehest \u201cMK-Estonia\u201d<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"