{"id":3895,"date":"2026-06-08T15:35:05","date_gmt":"2026-06-08T12:35:05","guid":{"rendered":"https:\/\/eakl.ee\/?p=3895"},"modified":"2026-06-10T15:49:44","modified_gmt":"2026-06-10T12:49:44","slug":"tonn-viik-ametiuhingud-hoiaksid-paremaarmuslikud-joud-voimust-eemal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/arvamus\/tonn-viik-ametiuhingud-hoiaksid-paremaarmuslikud-joud-voimust-eemal\/","title":{"rendered":"T\u00f5nn Viik: ameti\u00fchingud hoiaksid parem\u00e4\u00e4rmuslikud j\u00f5ud v\u00f5imust eemal"},"content":{"rendered":"

Ameti\u00fchingute kasutamata potentsiaal n\u00f5rgestab meie demokraatiat.<\/strong><\/p>\n

Eestis on palju inimesi, kes ei ole \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel praeguse olukorraga rahul \u2013 kas on hinnad liiga k\u00f5rged, palgad liiga madalad, ei ole erialaseid t\u00f6\u00f6kohti jne. See on loomulik. Igasuguse \u00fchiskondliku korralduse m\u00f5jud p\u00f5hjustavad kellegi jaoks rahulolematust. Oluline on see, kuidas \u00fchiskonnakorraldus rahulolematusega toime tuleb.<\/p>\n

Mis juhtub rahulolematusega demokraatlikus mitmeparteis\u00fcsteemis? T\u00e4nase Eesti jaoks on probleemiks see, et liberaaldemokraatlik s\u00fcsteem 1) on olemuselt vastutust ja v\u00f5imu h\u00e4gustav ning, 2) ei suuda kanaliseerida \u00fchiskondlikust korrast tekkivaid pingeid ja rahulolematust s\u00fcsteemi parandamise suunas.<\/p>\n

Vastutuse ja v\u00f5imu h\u00e4gustumine on tuttav. \u00dchiskond justkui teab, kes on seadusandliku ja t\u00e4itevv\u00f5imu juures, kes v\u00f5tavad vastu otsuseid ning muudatusi, kannavad vastutust. Siiski j\u00e4\u00e4b h\u00e4guseks, kes on prohmakates ja ebapopulaarsetes otsustes s\u00fc\u00fcdi \u2013 k\u00fcll vastutavad ametnikud, siis majanduspartnerid, opositsioon v\u00f5i eelmine valitsus.<\/p>\n

See on loomulik osa liberaaldemokraatiast, sest iga poliitiku jaoks l\u00e4bib kommunikatsiooni ja otsuste vastuv\u00f5tmist soov osutuda tagasivalituks. See on aspekt, mida meil tuleb liberaaldemokraatia puhul aktsepteerida.<\/p>\n

Teine probleem seisneb \u00fchiskondlikus debatis ja institutsioonidel. Majanduskasvu edendavate parteide loosung \u201et\u00f5usuvesi t\u00f5stab k\u00f5iki paate\u201c ei lahenda endiselt k\u00f5igi inimeste rahulolematust, sest ka majanduskasvu ajal elavad paljud inimesed peost suhu.<\/p>\n

Rahulolematust tekib alati, kuid sellega ei tegeleta. Inimeste jaoks m\u00f5jub rahulolematuse ignoreerimine ja debati v\u00e4ltimine \u00fchiskonnast v\u00f5\u00f5randavalt1, suunates inimesi \u00e4\u00e4rmuslike v\u00f5i s\u00fcsteemivastaste parteide r\u00fcppe, kes kanaliseerivad pahameele v\u00f5i lausa viha identiteedip\u00f5histe joonte alusel.<\/p>\n

See t\u00e4hendab, et probleemides n\u00e4hakse s\u00fc\u00fcdlasena rahvuslikke, religioosseid v\u00f5i seksuaalseid v\u00e4hemusi, kes ei mahu kitsaste grupitunnuste alusel \u00fchiskonda. Sellisel alusel on rahulolematuse maandamine v\u00f5imatu ning v\u00f5ib \u00e4\u00e4rmisel juhul viia vihakuritegudeni.<\/p>\n

Politoloog David Ost2 on Poolat uurides r\u00f5hutanud \u00fchiskondliku pahameele k\u00e4sitlemata j\u00e4tmist olulise tegurina parem\u00e4\u00e4rmuslike parteide t\u00f5usul. Parem\u00e4\u00e4rmuslikud parteid on aga korduvalt (Poolas, Ungaris, Slovakkias) saanud ohuks demokraatlikule korrale, \u00f5\u00f5nestades neutraalseid institutsioone, k\u00fclvates korruptsiooni ning piirates inimvabadusi.<\/p>\n

Rahulolematuse mahasalgamine v\u00f5i k\u00f5rvalesuunamine ei kaota seda \u00e4ra. Seet\u00f5ttu n\u00e4eme s\u00fcsteemivastaste parteide kasvu nii Eestis kui teistes demokraatlikes riikides. Inimesed pettuvad senises korras ning hakkavad suurema t\u00f5en\u00e4osusega toetama parteisid, kes lubavad populistlikult \u201et\u00e4ielikku muutust\u201c, t\u00f5elise \u201erahva\u201c esindamist ning senise \u201eeliidi\u201c vastu v\u00f5itlemist. Kuidas k\u00e4sitleda masside \u00f5igustatud rahulolematust nii, et see ei ohustaks demokraatlikke institutsioone?<\/p>\n

Vastus seisneb rahulolematuse kanaliseerimises. Inimesed peavad tajuma, et neil on v\u00f5imalik oma s\u00f5num kuuldavaks teha. Erinevad politoloogid3 on argumenteerinud, et rahulolematus tuleb organiseerida majanduslike joonte alustel. Eesti jaoks t\u00e4hendaks see seda, et rahulolematuse allikatele otsitakse lahendusi majandusest, mitte identiteedist.<\/p>\n

Ajalooliselt on majandusliku rahulolematuse v\u00e4ljendamiseks t\u00f6\u00f6lised organiseerunud ameti\u00fchingutesse, mis on efektiivselt vahendanud majanduslikke n\u00f5udmisi poliitikasse. Teiste riikide kogemus n\u00e4itab, et muuhulgas on ameti\u00fchingud kaitsnud demokraatlikke \u00f5igusi4 ning s\u00fcvendanud demokraatlikke praktikaid5.<\/p>\n

T\u00f5si, ameti\u00fchingute ja ettev\u00f5tjate huvid p\u00f5rkuvad olemuslikult, mist\u00f5ttu on vajalik \u00fchiskondlik kompromiss, kus k\u00f5ik osapooled tunnistavad, et demokraatia s\u00e4ilitamise nimel tuleb teha j\u00e4releandmisi, et igat uut valimists\u00fcklit ei alustaks polariseerumise ja sildistamise ralli.<\/p>\n

Rahulolematuse kanaliseerimine majanduslike joonte alusel v\u00f5imaldab organiseerunud demokraatlikel institutsioonidel \u2013 ameti\u00fchingutel \u2013 n\u00f5uda kohendusi \u00fchiskonna majanduslikus korralduses. See tugevdaks Eesti demokraatlikke organisatsioone, \u00fchelt poolt kasvatades \u00fchiskondlikku solidaarsust ning teisalt \u00f5\u00f5nestades \u00e4\u00e4rmuslike poliitiliste j\u00f5udude m\u00f5ju.<\/p>\n

K\u00fcsimus pole selles, kas k\u00f5ik inimesed saavad \u00fchiskonnaga rahul olla, vaid kuidas tegeleda inimeste rahulolematusega, mis \u00fchiskonnakorraldusest tekib? Ajalooliselt on ameti\u00fchingud ja t\u00f6\u00f6liste organiseerumine taganud universaalse valimis\u00f5iguse, kaheksa-tunnise t\u00f6\u00f6p\u00e4eva, vanaduspensioni ja mitmed teised olulised seaduslikud muudatused just majandusliku rahulolematuse kanaliseerimise kaudu.<\/p>\n

Tegu pole kaugeltki kihutusk\u00f5nega ameti\u00fchingutele, vaid nentimusega, et kui nende pingetega ei hakata Eesti \u00fchiskonnas tegelema, ei ole \u00fchegi demokraatia jaoks v\u00e4listatud Poola, Ungari v\u00f5i Slovakkia saatus. Poliitilised j\u00f5ud, kes pole ajalooliselt t\u00f6\u00f6liste organiseerumisest vaimustuses olnud, peavad valima, kas aidata kaasa \u00fchiskondliku debati tekkimisele ning pingete leevendamisele v\u00f5i hakata igal valimistel rinda pistma aina tugevamate illiberaalsete poliitiliste j\u00f5ududega.<\/p>\n

Kasutatud allikad:<\/p>\n

[1] Annela Anger-Kraavi, \u201eAnnela Anger-Kraavi: Usaldust Ei Ole Ja Omasid Ei Hoita,\u201c ERR, August 19, 2025, https:\/\/www.err.ee\/1609773963\/annela-anger-kraavi-usaldust-ei-ole-ja-omasid-ei-hoita.<\/p>\n

[2] David Ost, Defeat of Solidarity: Anger and Politics in Postcommunist Europe (Ithaca, N.Y.: Cornell University Press ; Bristol, 2006).<\/p>\n

[3] Colin Crouch, Social Europe: A Manifesto (Berlin, Germany: Social Europe Publishing, 2020); Wolfgang Streeck, \u201eThe Road Right,\u201c New Left Review 152, no. March-April (March 31, 2025): 35\u201349, https:\/\/doi.org\/10.64590\/fkz.<\/p>\n

[4] Kenneth Roberts, \u201eLabor and Democracy: Constructing, Deepening, and Defending Citizenship Rights,\u201c in The Cambridge Handbook of Labor and Democracy, ed. Angela B. Cornell and Mark Barenberg (Cambridge University Press, 2022), 36\u201348.<\/p>\n

[5] Jasmine Kerrissey and Evan Schofer, \u201eUnion Membership and Political Participation in the United States,\u201c Social Forces 91, no. 3 (March 2013): 895\u2013928, https:\/\/www.jstor.org\/stable\/pdf\/23361125.pdf.<\/p>\n

 <\/p>\n

Avaldatud autori loal!<\/em>
\nArtikkel on esitatud Delfi arvamuskonkursile: V\u00d5TA V\u00d5IM!<\/em><\/p>\n

Fotol: T\u00f5nn Viik (paremal) arutamas L\u00e4ti re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Maris Martinsonsiga laulupeo alguse \u00fcle.
\nFoto autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameti\u00fchingute kasutamata potentsiaal n\u00f5rgestab meie demokraatiat. Eestis on palju inimesi, kes ei ole \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel praeguse olukorraga rahul \u2013 kas on hinnad liiga k\u00f5rged, palgad liiga madalad, ei ole erialaseid t\u00f6\u00f6kohti jne. See on loomulik. Igasuguse \u00fchiskondliku korralduse m\u00f5jud p\u00f5hjustavad kellegi jaoks rahulolematust. Oluline on see, kuidas \u00fchiskonnakorraldus rahulolematusega toime tuleb. Mis juhtub […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3896,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[101],"tags":[28,104,102,105,45,53,103],"class_list":["post-3895","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-arvamus","tag-ametiuhing","tag-demokraatia","tag-euroopa","tag-majanduskasv","tag-tootajad","tag-tootamine","tag-uhiskond"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3895","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3895"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3895\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3898,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3895\/revisions\/3898"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3896"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3895"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3895"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3895"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}