{"id":3820,"date":"2026-05-28T17:00:04","date_gmt":"2026-05-28T14:00:04","guid":{"rendered":"https:\/\/eakl.ee\/?p=3820"},"modified":"2026-05-28T23:35:00","modified_gmt":"2026-05-28T20:35:00","slug":"oiglase-ulemineku-seminaril-keskenduti-ida-virumaa-elanike-tootulevikule","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/ametiuhingute-tegevus\/oiglase-ulemineku-seminaril-keskenduti-ida-virumaa-elanike-tootulevikule\/","title":{"rendered":"\u00d5iglase \u00fclemineku seminaril keskenduti Ida-Virumaa elanike t\u00f6\u00f6tulevikule"},"content":{"rendered":"

Autor: Ivika Aman<\/em>
\nAmeti\u00fchingute Keskliidu kommunikatsioonijuht<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

Euroopa Ameti\u00fchingute Konf\u00f6deratsiooni (ETUC) kahep\u00e4evane seminar “\u00d5iglane \u00fcleminek Kesk- ja Ida-Euroopas, Eesti\u201d toimus 27.\u201328. mail. Selle k\u00e4igus k\u00fclastas rahvusvaheline ameti\u00fchinguseltskond J\u00f5hvi rajatavat filmilinnakut ja Ida-Viru Kutsehariduskeskust ning arutas Tallinnas, milline on ameti\u00fchingute roll \u00f5iglases \u00fcleminekus.<\/p>\n

J\u00f5hvi filmilinnak on \u00fcks silmapaistvamaid projekte, mida toetatakse \u00f5iglase \u00fclemineku fondist. See kerkib Kotinuka k\u00fclla, Tallinn-Narva maantee l\u00e4hedusse. Filmilinnakusse on kavandatud stuudiote kompleks, inkubatsioonikeskus ja kogu vajalik taristu. Projekti maksumus on 16 miljonit eurot ning arendajate hinnangul peaks see andma hoogu kohalikule majandusele.<\/p>\n

Ida-Viru Investeeringute Agentuuri juht Teet Kuusmik r\u00e4\u00e4kis: “Filmilinnaku vastu tuntakse juba praegu suurt huvi. L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised k\u00e4ivad mitme filmiprojekti \u00fcle, et suve l\u00f5pus avatavad kaks stuudiohoonet leiaksid kohe kasutust. Vajalik taristu on olemas ning lisaks on plaan rajada J\u00f5hvi 70 toaga soodne hotell.<\/em>”<\/p>\n

T\u00f5si, hiiglaslikus t\u00fchjas ruumis oli veidi keeruline ette kujutada, kuidas seal tulevikus filme tehakse, kuid filmilinnak ise avaldas oma v\u00f5imalustega osalejatele muljet. V\u00e4ljas tehti veel hoone peeglina m\u00f5juva seina taustal \u00fchine foto, misj\u00e4rel j\u00e4tkus ringreis Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse poole.<\/p>\n

Kutsehariduskeskuses pakkusid koka eriala \u00f5pilased k\u00fclalistele kahek\u00e4igulist l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki, mis oli nii v\u00e4limuselt kui ka maitselt muljetavaldav. Toidu k\u00f5rvale tutvustas noori juhendav \u00f5petaja \u00f5ppet\u00f6\u00f6 k\u00f6\u00f6gipoolt ning edasi liiguti aulasse. Seal juhatas kooli direktor Hendrik Agur l\u00fchidalt k\u00fclask\u00e4igu sisse ja andis jutuj\u00e4rje \u00fcle arendusjuht Madis Somelarile. K\u00fcsimusi jagus nii Eesti hariduss\u00fcsteemi kohta kui toodi v\u00f5rdluseks n\u00e4iteid L\u00e4tist. P\u00e4rast arutelu mindi ringk\u00e4igule. \u00d5ppeklassides n\u00e4htust j\u00e4id osalejatele enim meelde m\u00e4et\u00f6\u00f6stuse simulaatorid ja noorte \u00f5ppurite entusiasm autode remondit\u00f6\u00f6kojas.<\/p>\n


\nRohep\u00f6\u00f6rde v\u00e4ljakutse on Euroopa Liidu riikides sarnased<\/strong><\/p>\n

Neljap\u00e4eval, 28. mail j\u00e4tkus seminar Tallinnas. K\u00f5neldi rohep\u00f6\u00f6rde v\u00e4ljakutsetest Euroopa Liidus ja t\u00f5deti, et Eesti jaoks on \u00fcheks keskseks k\u00fcsimuseks energias\u00fcsteem. P\u00f5levkivi annab k\u00fcll teatud energiajulgeoleku, kuid on samal ajal suurimaks takistuseks s\u00fcsinikdioksiidi heite v\u00e4hendamisel. Eesti plaanib l\u00f5petada p\u00f5levkivi kasutamise energiatootmises 2040. aastaks ning saavutada kliimaneutraalsuse 2050. aastaks.<\/p>\n

Seminarip\u00e4eva avasid Euroopa Ameti\u00fchingute Konf\u00f6deratsiooni organisatsioonisekret\u00e4r Ludovic Voet ja Eesti Ameti\u00fchingute Keskliidu juht Kaia Vask, kes r\u00f5hutas, et rohep\u00f6\u00f6re on juba kohal ja p\u00f5levkivi kaevandamist t\u00f5mmatakse koomale. Tema s\u00f5nul ei ole senine \u00f5iglase \u00fclemineku protsess olnud t\u00f6\u00f6tajate jaoks piisavalt selge, sest sulgemist\u00e4htaegu on mitmel korral muudetud, uusi t\u00f6\u00f6kohti t\u00f6\u00f6stuses on lisandunud v\u00e4ga v\u00e4he. Inimestel puudub arusaam, milliseid oskusi tulevikus vaja l\u00e4heb, et tagada endale elamisv\u00e4\u00e4rne sissetulek.<\/p>\n

\u201eOlen seisukohal, et luua tuleb hoopis ettev\u00f5tteid, mille t\u00f6\u00f6kohad sobivad kohalike inimeste oskuste ja ootustega. Siis on inimestel ka suurem valmisolek \u00fcmber \u00f5ppida ja uusi oskusi omandada<\/em>,\u201d \u00fctles Vask.<\/p>\n

ETUC-i organisatsioonisekret\u00e4r Ludovic Voet lausus: \u201eEuroopa, sealhulgas Eesti, vajab \u00f5iglase \u00fclemineku fondi k\u00f5rvale p\u00fcsivat investeeringut, mis toetab nii kvaliteetsete t\u00f6\u00f6kohtade loomist, inimeste turvatunde p\u00fcsimist kui keskkonnahoidu. Samas peab nende kasutamine olema selgelt seotud sotsiaalsete tingimuste parandamisega ja rohep\u00f6\u00f6rde kavadega.<\/em>\u00a0\u201c<\/p>\n

P\u00e4eva keskmes oli Eestile p\u00fchendatud arutelu. Selles osalesid Ludovic Voet ETUCist, Sander Vaikma energeetikasektorist, Triin Tomingas Rahandusministeeriumist, Hardi Murula Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidust ja Halliki Kreinin Tallinna \u00dclikoolist. Arutelus j\u00e4i k\u00f5lama, et kohalike inimeste jaoks on \u00f5iglase \u00fclemineku peamiseks k\u00fcsimuseks uued t\u00f6\u00f6kohad, Ida-Virumaa areng ja maine ning \u00fcmber\u00f5ppev\u00f5imalused. Kuigi samadele p\u00f5him\u00f5tetele tugineb ka \u00f5iglase \u00fclemineku fondi raha eraldamine – leiti, et fondi vahenditest \u00fcksi ei piisa. L\u00e4hiaastatel on vaja ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset erasektori panuse kasvu.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu muutub \u00fcha olulisemaks k\u00fcsimus, kuidas viia kokku ettev\u00f5tjate ootused, t\u00f6\u00f6turu vajadused ja t\u00f6\u00f6tajate oskused. Hinnanguliselt vajavad peagi umbes pooled p\u00f5levkivisektori t\u00f6\u00f6tajad \u00fcmber\u00f5pet, et liikuda edasi teistele tegevusaladele. Selles toetab neid T\u00f6\u00f6tukassa, kes pakub p\u00f5levkivisektori t\u00f6\u00f6tajatele erinevaid t\u00f6\u00f6turuteenuseid. Need meetmed peaksid aitama inimestel kohaneda olukorras, kus senine t\u00f6\u00f6koht kaob v\u00f5i t\u00f6\u00f6elu tuleb p\u00f5hjalikult \u00fcmber m\u00f5testada.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kaduvate t\u00f6\u00f6kohtade asemele on vaja luua uued<\/strong><\/p>\n

P\u00e4eva teine pool oli p\u00fchendatud Syntexi raporti \u201eAmeti\u00fchingute v\u00e4ljakutsed ja v\u00f5imalused \u00f5iglase \u00fclemineku kontekstis\u201d tulemuste arutelule ning eri riikide tagasisidele. Ida-Virumaad m\u00f5jutab n\u00e4iteks v\u00e4ga tugevalt p\u00f5levkivi kasutuselt k\u00f5rvaldamine, OECD andmetel t\u00f6\u00f6tab seal keskmiselt umbes 19,5% t\u00f6\u00f6tajatest saastavatel ametikohtadel. Kui midagi ette ei v\u00f5eta, v\u00f5ib t\u00f6\u00f6kohtade kadu Ida-Virumaal kujuneda palju suuremaks kui OECD riikides keskmiselt, kus vastav n\u00e4itaja on 11,7%.<\/p>\n

Eesti puhul on t\u00f6\u00f6taja vaates keskne k\u00fcsimus see, kas kaduvate t\u00f6\u00f6kohtade asemele tekivad uued, kvaliteetsed ja h\u00e4sti tasustatud t\u00f6\u00f6kohad. Arutelus r\u00f5hutati vajadust pikaajalise strateegia, suurema t\u00f6\u00f6stusliku ambitsiooni, investeeringute ning t\u00f6\u00f6tajate ja ameti\u00fchingute sisulise kaasamise j\u00e4rele.<\/p>\n

K\u00f5lama j\u00e4i ka m\u00f5te, et ameti\u00fchingud ei peaks\u00a0 t\u00f6\u00f6andjate ja valitsuse plaanidega lihtsalt kaasa minema, vaid nad peaksid ise aktiivselt t\u00f6\u00f6tajate vaate otsustajateni viima.<\/p>\n

 <\/p>\n

Fotod: Ivika Aman<\/a><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Autor: Ivika Aman Ameti\u00fchingute Keskliidu kommunikatsioonijuht   Euroopa Ameti\u00fchingute Konf\u00f6deratsiooni (ETUC) kahep\u00e4evane seminar “\u00d5iglane \u00fcleminek Kesk- ja Ida-Euroopas, Eesti\u201d toimus 27.\u201328. mail. Selle k\u00e4igus k\u00fclastas rahvusvaheline ameti\u00fchinguseltskond J\u00f5hvi rajatavat filmilinnakut ja Ida-Viru Kutsehariduskeskust ning arutas Tallinnas, milline on ameti\u00fchingute roll \u00f5iglases \u00fcleminekus. J\u00f5hvi filmilinnak on \u00fcks silmapaistvamaid projekte, mida toetatakse \u00f5iglase \u00fclemineku fondist. See kerkib […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3802,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[8],"tags":[28,20,17,91,74,33,53],"class_list":["post-3820","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ametiuhingute-tegevus","tag-ametiuhing","tag-ametiuhingute-keskliit","tag-eakl","tag-etuc","tag-kaevandus","tag-tootaja","tag-tootamine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3820","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3820"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3820\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3841,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3820\/revisions\/3841"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3802"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3820"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3820"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3820"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}