\u00dclikoolidel on rahvusvaheliselt hierarhiliste ja konkurentsile orienteeritud institutsioonide maine, mist\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tajate huvide kaitsmine on seal ise\u00e4ranis aktuaalne. Sellest, kuidas seda teevad Eesti akadeemilised ameti\u00fchingud, r\u00e4\u00e4kisid “\u00d5petajate Lehele” Tallinna \u00dclikooli Ameti\u00fchingu tegevjuht Erle Neeme, TalTechi Ametiliidu esimees Vladimir Viies ning Tartu \u00dclikooli Ameti\u00fchingu juhatuse esimees Ruth Tammeorg.<\/p>\n
Rain Soosaar, kes akadeemiliste ameti\u00fchingute juhtide r\u00e4\u00e4gitu kirja pani, nentis, et ameti\u00fchingute t\u00f6\u00f6p\u00f5ld on lai, kuid m\u00f5ndagi on nad t\u00f6\u00f6tajate heaolu parandamisel siiski ka saavutanud.<\/p>\n
<\/p>\n
V\u00e4he liikmeid<\/strong><\/p>\n Ameti\u00fchingud pole \u00f5igupoolest meie akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate seas kuigi populaarsed. N\u00e4iteks Tartu \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6tab \u00fcle 4500 inimese, kuid ameti\u00fchingusse kuulub vaid veidi \u00fcle 200 liikme. Neistki on osa juba pensionile j\u00e4\u00e4nud. Tallinna \u00fclikooli enam kui tuhandest t\u00f6\u00f6tajast kuulub ameti\u00fchingusse 114. Maa\u00fclikoolis ja kunstiakadeemias ei tegutse ameti\u00fchinguid praegu aga \u00fcldse. Selline olukord ei tulene mitte niiv\u00f5rd \u00fclikoolide erip\u00e4rast, kuiv\u00f5rd \u00fchiskondlikust taustast. Teemat uurinud Epp Kallaste hinnangul kuulus 2019. aastal ameti\u00fchingusse vaid 5\u20136% k\u00f5igist Eesti t\u00f6\u00f6tajatest. M\u00f5nev\u00f5rra suurem oli see osakaal k\u00f5rgharidusega ja \u00fcle 50-aastaste t\u00f6\u00f6tajate seas (m\u00f5lemal juhul 7\u20139%, vt tinyurl.com\/55tbedbk).<\/p>\n Uute liikmete v\u00e4rbamine oli k\u00f5igi k\u00fcsitletute jaoks oluline eesm\u00e4rk ja selleks tuleb teha selgitust\u00f6\u00f6d. “Ameti\u00fchingu j\u00f5ud tuleb selle liikmete hulgast ja panusest, millest omakorda s\u00f5ltub, kuiv\u00f5rd suured on tema ressursid ja v\u00f5imalused,” nendib Neeme. Tammeorg aga r\u00f5hutab: “Ameti\u00fchingud seisavad k\u00f5igi t\u00f6\u00f6tajate heaolu eest. Seep\u00e4rast on tarvis ameti\u00fchingu liikmeid v\u00e4ga tunnustada, sest ameti\u00fchingu v\u00f5idud laienevad k\u00f5igile t\u00f6\u00f6tajatele.”<\/p>\n V\u00e4hese huvi taga ameti\u00fchingute vastu usutakse olevat eelk\u00f5ige ajalooline p\u00e4rand. Tammeorg meenutab, et N\u00f5ukogude ajal oli ameti\u00fching lihtsalt kommunistliku partei ja asutuse juhtkonna k\u00e4epikendus, kes jagas h\u00fcvesid, ent \u00fclemustele vastuvaidlemist endale lubada ei saanud. Neeme lisab, et ka 1990. aasta \u00fcleminekuperioodi kogemuste t\u00f5ttu v\u00f5ivad Eesti inimesed ameti\u00fchingute suhtes skeptilised olla.<\/p>\n Lisaks ei soodusta ameti\u00fchinguliikumist akadeemilise t\u00f6\u00f6 erip\u00e4rad. Neeme s\u00f5nadega: “\u00dclikoolid on \u00fcsna hierarhilised organisatsioonid ning karj\u00e4\u00e4r s\u00f5ltub sageli juhendajate, projektijuhtide v\u00f5i juhtkonna hinnangutest. See v\u00f5ib muuta inimesed ettevaatlikuks kollektiivsete seisukohtade v\u00e4ljendamisel.” Teiseks takistab akadeemiliste t\u00f6\u00f6tajate solidaarsust tema s\u00f5nul t\u00f6\u00f6 individuaalne iseloom ning pidev v\u00f5istlemine grantide, projektide ja publikatsioonide p\u00e4rast.<\/p>\n Vladimir Viies lisab sellele veel asjaolu, et meie \u00fclikoolides t\u00f6\u00f6tab palju v\u00e4lismaalasi, kelle liitumist ameti\u00fchinguga takistab keelebarj\u00e4\u00e4r ja siinse t\u00f6\u00f6\u00f5iguse v\u00e4hene tundmine. Pealegi olevat t\u00f6\u00f6tajad \u00fclikoolides sageli t\u00f6\u00f6ga nii \u00fclekoormatud, et ei leia \u00fchistegevusteks lihtsalt aega.<\/p>\n <\/p>\n Ebakindlus ja \u00fclekoormus<\/strong><\/p>\n \u00dclikoolide t\u00f6\u00f6elu suurim kitsaskoht on k\u00fcsitletute hinnangul aga projektip\u00f5hisest t\u00f6\u00f6korraldusest tingitud v\u00e4hene t\u00f6\u00f6kohakindlus. “Kui inimesed peavad enda ja oma t\u00f6\u00f6r\u00fchma palgaraha saamiseks pidevalt projekte taotlema \u2013 tegevus, mille \u00f5nnestumise t\u00f5en\u00e4osus on 10% \u2013, saab iga\u00fcks aru, et see on suure t\u00f6\u00f6stressi allikas,” nendib Tammeorg.<\/p>\n Viies r\u00f5hutab, et eriti halvas olukorras on noorteadlased. Suurem osa neist t\u00f6\u00f6tab paariaastaste projektip\u00f5histe t\u00f6\u00f6lepingutega, ilma et neil oleks aimu, kust leida j\u00e4rgmine t\u00f6\u00f6koht. “T\u00e4iendavat ebakindlust tekitab t\u00f5siasi, et akadeemiline karj\u00e4\u00e4ris\u00fcsteem on olemuselt p\u00fcramiid, kus s\u00fcsteemi sisenejaid (st doktorante) on palju, kuid v\u00e4ga v\u00e4hesed j\u00f5uavad tippu, st tsensuuriaja professoriteks,” nendib ta. T\u00f5si, hilisemas karj\u00e4\u00e4ris on teadust\u00f6\u00f6tajal siiski m\u00e4rksa kergem ja tema t\u00f6\u00f6kohakindlus v\u00f5ib m\u00f5nikord olla suuremgi kui erasektoris.<\/p>\n Ent suuremat osa akadeemilisi t\u00f6\u00f6tajaid \u00fchendab t\u00f6\u00f6kohustuste rohkus ning sellest tingitud \u00fclekoormus. “Akadeemilises t\u00f6\u00f6s eeldatakse korraga teadust\u00f6\u00f6d ja publitseerimist, \u00f5petamist, juhendamist, pidevat granditaotluste kirjutamist, eriala propageerimist jne,” loetleb Viies. Sama meelt on Neeme, kelle s\u00f5nul v\u00f5ib l\u00f5putu tasakaalu otsimine \u00f5ppe-, teadus- ja administratiivt\u00f6\u00f6 vahel kergesti l\u00f5ppeda l\u00e4bip\u00f5lemisega. Ta lisab: “Viimaste aastate jooksul teiste k\u00f5rgkoolide t\u00f6\u00f6tajatega suheldes tulevad v\u00e4lja v\u00e4ga sarnased probleemid: eba\u00f5iglane t\u00f6\u00f6koormuse jaotus, t\u00f6\u00f6 juhuslikuks muutmine, eba\u00f5iglane kohtlemine t\u00f6\u00f6kohal ja juhtide v\u00e4hene kompetentsus.”<\/p>\n <\/p>\n Koost\u00f6\u00f6 t\u00f6\u00f6andjatega<\/strong><\/p>\n Olukorras, kus ameti\u00fchingutel on liikmeid ja ressursse v\u00e4he, s\u00f5ltub nende tegevuse edu suuresti organisatsioonilisest v\u00f5imekusest ja konstruktiivsete suhete loomisest t\u00f6\u00f6andjaga. See on Neeme s\u00f5nul iseloomulik ka 1992. aastast tegutsenud TL\u00dc ameti\u00fchingule. “Meie j\u00e4rjepidevuse peamised tugevused on diskreetsus, usaldus, professionaalsus, ausus, hoolivus ja ps\u00fchholoogiliselt turvalise suhtlusruumi loomine,” loetleb ta.<\/p>\n Ajakirjanikuga suheldes ameti\u00fchingutegelased oma \u00fclikoolide juhtidele erilisi etteheiteid ei teegi. Pigem t\u00f5stavad nad esile nende vastutulelikkust. Tartu \u00fclikooli ameti\u00fching tunnustab n\u00e4iteks personaliosakonna panust t\u00f6\u00f6heaolu k\u00fcsimustega tegelemisel ja ootab juhtkonnalt t\u00f6\u00f6kohakindluse parandamist \u00fclikoolis. Veel on ameti\u00fching t\u00f5statanud t\u00f6\u00f6tajate v\u00f5rdse kohtlemise, juhtivt\u00f6\u00f6tajate ebakohase k\u00e4itumise, erivajadustega \u00fcli\u00f5pilaste \u00f5petamise ja muid k\u00fcsimusi. Edaspidi on kavas keskenduda atesteerimise ja arenguvestluse hea tava teemale. T\u00e4psema \u00fclevaate T\u00dc ameti\u00fchingu tegevusest saab selle teaberikkalt kodulehelt union.ee.<\/p>\n Neemegi t\u00f5stab esile positiivseid muutusi nii m\u00f5neski Eesti k\u00f5rgkoolis. Selle aluseks on muu hulgas ameti\u00fchingute ja k\u00f5rgkoolide vahel s\u00f5lmitud kollektiivlepingud. N\u00e4iteks Tallinna \u00fclikoolis on t\u00f6\u00f6tajad t\u00e4nu sellele saanud mitmeid soodustusi t\u00f6\u00f6tingimuste, tasustamise ja puhkuste osas. Samuti on ette n\u00e4htud nende kaasamine t\u00f6\u00f6korraldust puudutavate k\u00fcsimuste otsustamisse. Peagi algavad uued l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised kollektiivlepingu tingimuste \u00fcle TL\u00dc uue rektori Priit Reiska ja tema meeskonnaga.<\/p>\n Nende laadist ja sisust v\u00f5ib aimu saada TL\u00dc ameti\u00fchingu Facebooki postitusest 2. veebruaril tollaste rektorikandidaatidega toimunud kohtumise kohta. Mainitakse, et “\u00f5hkkond oli pingeline, aga konstruktiivne”, publiku k\u00fcsimused aga “teravad ja asjalikud”. K\u00e4sitletud teemade hulka kuulusid t\u00f6\u00f6koormus, tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud juhtimise tasakaal, s\u00f5ltumine v\u00e4lisest rahastusest ning kommunikatsiooni puuduj\u00e4\u00e4gid. “\u00dcks on kindel \u2013 muutused on tulemas! Kas nad on piisavalt julged ja uuenduslikud, seda n\u00e4itab aeg,” res\u00fcmeeritakse postituses.<\/p>\n <\/p>\n Muutuste vajadus<\/strong><\/p>\n Riigi suhtes on ameti\u00fchingutel aga p\u00f5hjust rahulolematuseks. “Eesti seadused v\u00f5iksid ameti\u00fchingute tegevust rohkem soosida, sest rahulolev t\u00f6\u00f6taja, kelle seisukohtade ja arvamusega arvestatakse, on nii asutusele kui kogu riigile suur v\u00e4\u00e4rtus,” r\u00f5hutab Ruth Tammeorg.<\/p>\n Ka Viies on riigi poliitika suhtes kriitiline. Tema s\u00f5nul olid akadeemilised ameti\u00fchingud p\u00e4rast taasiseseisvumist praegusest m\u00e4rksa tugevamad. Siis aga kaotati 2005. aastal ameti\u00fchingu liikmemaksu tulumaksuvabastus. Lisaks anti 2007. aastal t\u00f6\u00f6tajate usaldusisikule \u00f5igusi, mis varem olid kuulunud ainult ameti\u00fchingule. Need sammud v\u00e4hendasid Viiese hinnangul t\u00f6\u00f6tajate motivatsiooni ameti\u00fchingusse kuuluda.<\/p>\n <\/p>\n Refereeritud “\u00d5petajate Lehest”<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u00dclikoolidel on rahvusvaheliselt hierarhiliste ja konkurentsile orienteeritud institutsioonide maine, mist\u00f5ttu t\u00f6\u00f6tajate huvide kaitsmine on seal ise\u00e4ranis aktuaalne. Sellest, kuidas seda teevad Eesti akadeemilised ameti\u00fchingud, r\u00e4\u00e4kisid “\u00d5petajate Lehele” Tallinna \u00dclikooli Ameti\u00fchingu tegevjuht Erle Neeme, TalTechi Ametiliidu esimees Vladimir Viies ning Tartu \u00dclikooli Ameti\u00fchingu juhatuse esimees Ruth Tammeorg. Rain Soosaar, kes akadeemiliste ameti\u00fchingute juhtide r\u00e4\u00e4gitu kirja pani, […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3627,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[8],"tags":[85,46,53],"class_list":["post-3622","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ametiuhingute-tegevus","tag-akadeemilised-ametiuhingud","tag-ametiuhingud","tag-tootamine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3622","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3622"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3622\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3628,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3622\/revisions\/3628"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3627"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3622"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3622"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3622"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}