Vaid veidi \u00fcle k\u00fcmnendiku inimestest peab t\u00f6\u00f6andjate toetust neuroerinevustega inimestele piisavaks, selgub v\u00e4rskest uuringust. Neuroerinevused on seotud sellega, kuidas inimene tajub maailma, t\u00f6\u00f6tleb infot, keskendub ja tegutseb ehk k\u00f5ige sagedasemad neuroerinevused on aktiivsus-t\u00e4helepanu h\u00e4ire (ATH), autismispektrih\u00e4ired ja \u00f5piraskused.<\/p>\n
Eesti Ameti\u00fchingute Keskliidu (EAKL) lauale pole temaatika veel eriti j\u00f5udnud. EAKL-i juht Kaia Vask \u00fctles, et kuna rahvusvaheliselt on neuromitmekesiste inimeste t\u00f6\u00f6tingimused rohkem jutuks ja teadlikkus \u00fcha kasvab, siis ilmselt kerkib see varsti ka Eesti \u00fchiskonnas rohkem esile.<\/p>\n
Rohkem on neuromitmekesisuse \u00fcle arutanud Eesti personalijuhtimise \u00fching PARE. \u00dchingu tegevjuht Kai Saard r\u00e4\u00e4kis, et nendeni j\u00f5uavad erinevad v\u00e4ljakutsed ja neuroerinevustest rohkem r\u00e4\u00e4gitakse juhtimiskultuurist, et hoida k\u00f5iki t\u00f6\u00f6tajaid.<\/p>\n
“N\u00e4iteks ATH-ga t\u00f6\u00f6taja v\u00f5i mingisuguste muude erip\u00e4radega inimese t\u00f6\u00f6tamise viisid v\u00f5ivad olla v\u00e4ga erinevad nendest inimestest, kes on tavap\u00e4rase t\u00f6\u00f6viisiga ja hea juht v\u00f5iks sellest aru saada, et ta v\u00f5imaldada t\u00f6\u00f6tamise paindlikkust – et kellel t\u00f6\u00f6tab aju hommikuti paremini ja kellel ei sobi pidevalt meili vaadata, sellep\u00e4rast et kogu aeg l\u00e4heb t\u00e4helepanu kuhugi mujale,” selgitas Saard.<\/p>\n
“K\u00f5ige olulisem on see, et inimesed tunneks, et on olemas ps\u00fchholoogiline turvalisus t\u00f6\u00f6kohal sest, meie saame inimese erivajadusest teada siis, kui ta on seda meile avanud. Siin me loodamegi h\u00e4sti palju ja toetume ka oma juhtidele, oma v\u00e4ga tugevale juhtimiskultuurile, et juhid sellise ps\u00fchholoogilise turvalisuse oma tiimides looksid,” lisas Telia personalipartner Urve Tamme.<\/p>\n
Eesti ATH liidu juhatuse liige Tanel Peets r\u00e4\u00e4kis, et iga neuroerinevustega arvestav muutus parandab tegelikult ka teiste inimeste t\u00f6\u00f6tingimusi.<\/p>\n
“V\u00f5imalus t\u00f6\u00f6tada rahulikus keskkonnas, teha t\u00f6\u00f6 juures selliseid intensiivseid t\u00f6\u00f6aegu, et n\u00e4iteks mingist kellast mingi kellani ei k\u00e4ida segamas, ei tehta koosolekuid. Koosolekud on l\u00fchemad, konkreetsemad. Ja ATH inimesed vajavad sageli struktuuri, aga j\u00e4llegi oluline on, et raam oleks olemas, aga ka piisavalt paindlikku iseseisvust selles,” \u00fctles Peets.<\/p>\n
Rahvusvahelise konsultatsioonifirma Deloitte uuringute j\u00e4rgi on v\u00e4hemalt 15 protsenti t\u00e4iskasvanutest mingil m\u00e4\u00e4ral neuroerinevusega.<\/p>\n
Ligi kolmandik v\u00e4rskelt Eestis l\u00e4bi viidud uuringus osalejatest m\u00e4rkis, et nende t\u00f6\u00f6andja ei tee neuroerinevuste toetamiseks mingeid j\u00f5upingutusi ning veerand t\u00f6\u00f6tajatest on teemast t\u00e4ielikus infosulus, oskamata \u00f6elda, kas mingeid meetmeid \u00fcldse rakendatakse.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Vaid veidi \u00fcle k\u00fcmnendiku inimestest peab t\u00f6\u00f6andjate toetust neuroerinevustega inimestele piisavaks, selgub v\u00e4rskest uuringust. Neuroerinevused on seotud sellega, kuidas inimene tajub maailma, t\u00f6\u00f6tleb infot, keskendub ja tegutseb ehk k\u00f5ige sagedasemad neuroerinevused on aktiivsus-t\u00e4helepanu h\u00e4ire (ATH), autismispektrih\u00e4ired ja \u00f5piraskused. Eesti Ameti\u00fchingute Keskliidu (EAKL) lauale pole temaatika veel eriti j\u00f5udnud. EAKL-i juht Kaia Vask \u00fctles, et kuna […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3614,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[34],"tags":[20,17,57,45],"class_list":["post-3613","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uuring","tag-ametiuhingute-keskliit","tag-eakl","tag-tooaeg","tag-tootajad"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3613","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3613"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3613\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3615,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3613\/revisions\/3615"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3614"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3613"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3613"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3613"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}