Akadeemilised ametiühingud nõuavad suuremat ja õiglasemat teaduse rahastamist, akadeemiliste töötajate palgatõusu ning põhipuhkust 56 päeva. Nende nõudmiste toetuseks on käima lükatud kampaania, millega tahetakse teaduselus valitsevatele probleemidele avalikkuse ja otsustajate tähelepanu juhtida.<\/p>\n
Kampaania raames postitavad osalejad sotsiaalmeediasse grupi- või individuaalselfisid nõudmisi toetavate plakatiga, korraldavad 13. veebruaril kell 14 Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu koosoleku ajal Stenbocki maja ees piketi ning selgitavad nõudmiste tagamaid läbi meedia.<\/p>\n
Raha juurde – vähemalt 1% SKP-st teadusele! <\/strong> Õiglasem teadusraha jaotamise süsteem! <\/strong> Akadeemilisele töötajale vääriline palk! <\/strong> Akadeemilise töötaja põhipuhkus 56 päeva! <\/strong> Kampaanias osalevad Tallinna Ülikooli Ametiühing, Tartu Ülikooli Ametiühing, Eesti Maaülikooli Ametiühing ning Tallinna Tehnikaülikooli Ametiühing. Akadeemilised ametiühingud kutsuvad ka teisi teadustöötajaid ja nende esindusorganisatsioone kampaaniaga liituma.<\/p>\n <\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Akadeemilised ametiühingud nõuavad suuremat ja õiglasemat teaduse rahastamist, akadeemiliste töötajate palgatõusu ning põhipuhkust 56 päeva. Nende nõudmiste toetuseks on käima lükatud kampaania, millega tahetakse teaduselus valitsevatele probleemidele avalikkuse ja otsustajate tähelepanu juhtida. Kampaania raames postitavad osalejad sotsiaalmeediasse grupi- või individuaalselfisid nõudmisi toetavate plakatiga, korraldavad 13. veebruaril kell 14 Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu koosoleku ajal Stenbocki […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1783,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1782","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1782","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1782"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1782\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1783"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1782"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1782"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1782"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Praegune teadusrahastus ei ole jätkusuutlik ega õiglane. Haridus- ja teadusministeeriumi arengukavas „Teadmistepõhine Eesti“ (2014) on selgesõnaline lubadus tõsta riiklik teadusrahastus peab tõusma ja olema 1% SKT-st. Hetkel jääb teadusrahastus aga lubatust peaaegu poole väiksemaks, olles 0,53%. Puudulik riigipoole teadusrahastus seab teadlased raskesse seisu, sundides teadlasi toetuma lühiajalisele ja konkurentsipõhisele projektirahastusele. Niisugune olukord ei võimalda uurimistöös seada pikaajalisemaid eesmärke ning keskenduda piisavalt isiklikult olulisimatele uurimisteemadele. Olemasolev teadusrahastus seab ohtu paljude teadusharude ja uurimisgruppide töö jätkumise.<\/p>\n
Teadusraha jaotamine peab võrdselt arvestama erinevaid valdkondi: sotsiaaliat, humanitaariat ja täppisteaduseid. Teadusrahastuse suurenemise efekt on õiglaseim ja terviklikult suurim võttes arvesse kõigi valdkondade vajadusi. Humanitaaria ja sotsiaalia vajab täppisteadustega samaväärset investeeringute suurenemist, iseäranis arvestades täppisteaduste senist eelisasendit teaduspoliitikas ja teadusrahastuses.<\/p>\n
Akadeemiliste töötajate palgad on olnud kaua stagneerunud ja kõrghariduspoliitikas tagaplaanil. Tekkinud on olukord, kus akadeemiliste töötajate palgad on alla jäämas keskmisele palgale. Niisugune olukord on iseäranis vastuvõetamatu arvestades väga kõrgeid akadeemilistele töötajatele esitatavaid nõudmisi (doktorikraad, teaduspublikatsioonid) ja suurt töökoormust. Nõudmiste ja töötasu vahel valitseb hetkel suur vastuolu.<\/p>\n
Akadeemilise töötaja põhipuhkuse lühendamiseks puuduvad head argumendid. Akadeemilised töötajad teevad palju vabatahtlikku ja tasustamata tööd (osalemine komisjonides ja toimetuskolleegiumides, laiemale avalikkusele suunatud tegevus jms) ja pikk puhkus on vajalik akadeemilise töötaja autonoomia säilitamiseks ja suure töökoormuse tasakaalustamiseks. Puhkuse pikkuse kokkuleppeliseks muutmine individualiseerib töösuhted ja toob juurde ebaõiglust. Akadeemilised töötajad nõuavad varasema 56 päevase põhipuhkuse säilimist kõigile akadeemilistele töötajatele, tagades sellega ka võrdse kohtlemise haridustöötajatele.<\/p>\n