COVID-19 puhang on näidanud, kui haavatavad me oleme epideemia suhtes ja kui laastavad võivad selle tagajärjed olla elule, tervisele, ühiskonnale ja meie majandusele. See on ka väga selgelt näidanud, kui oluline on kaitsta inimesi haiguste eest ja seda eriti töökohal.<\/p>\n
Näeme, kui oluline on investeerida hästi toimivasse tervishoiusüsteemi, tervishoiutöötajate ja teiste eesliini töötajate headesse tingimustesse ning vajadust tagada hea haigushüvitis ja muud hüvitised kõigi palkade ja töökohtade kaitsmiseks.<\/p>\n
Rahvusvahelise töötajate mälestuspäeva puhul mälestame 28. aprillil kõiki koronaviirusesse surnuid. Me mäletame tervishoiutöötajaid ja kõiki teisi töötajaid, kes surid koronaviirusesse töökohal. Keegi ei tohiks tööl surra!<\/p>\n
Õed, parameedikud, muud meditsiinitöötajad ja teised, kes töötavad tervishoiuasutustes, sealhulgas koristajad, puutuvad kokku mitmete tööga seotud riskidega – bioloogiliste (nt viirused), keemiliste (nt paljude meditsiinilises keskkonnas kasutatavate kantserogeensete ainete), füüsiliste (nt masinate müra, kiirgus, libisemine ja kukkumised) ja ergonoomiliste (nt rasketest tõstmistest) ning psühholoogiliste ohtudega (nt töö intensiivsusest ja emotsioonidest ning vahetusest tulenevad tööd), lisaks ohtlike ravimitega.<\/p>\n
Ka paljud teised töötajad puutuvad haigustega kokku. Näiteks on suur oht haigustega kokku puutuda prügivedajatel, õppejõududel, transpordi-, kaubandus-, ehitus-, toitlustustöötajatel ning kulleritel. Paljud neist töötavad füüsiliselt teiste lähedal ning riskivad nii haiguste leviku kui ka nakkusega. Mõned lähetatud töötajad elavad ja reisivad kaastöötajate vahetus läheduses. Paljudel inimestel on ka töötingimused ebakindlad ja palk madal ning nad ei saa haiguspuhkust – kas seetõttu, et neil pole õigust haigushüvitisele või kuna nad ei saa seda endale lubada. Nii ei jää neil muud üle kui seada end ja teisi ohtu, kui nad on sunnitud töötama haigena.<\/p>\n
On oluline, et kõiki töötajaid käsitlevaid kehtivaid tervishoiu- ja ohutusseadusi ja norme rakendataks täielikult ja nõuetekohaselt, kaasates sotsiaalpartnerid. Samuti on oluline kontrollida, kas olemasolev kaitse on piisav selliste riskide nagu koroonaviirus käsitlemiseks. On selge, et paljudel töötajatel, sealhulgas tervishoiutöötajatel, puudusid näiteks piisavad isikukaitsevahendid. Investeeringuid tervisekaitse- ja ohutusvahenditesse ning dialoogi töökohal ja arutelu tervise- ja ohutusmeetmete rakendamise üle tuleb suurendada.<\/p>\n
Tervishoiuteenuste kättesaadavus on koroonaviirusega jõudnud absoluutse piirini. Töötajate nappus ning ebapiisavad vahendid ja eelarve ei ole aidanud koronaviiruse kriisiga piisavalt hästi toime tulla. OECD rõhutas oma hiljutises aruandes viirusele reageerimise kohta rahvatervise kulutuste ja investeeringute olulisust. Ametiühingud nõuavad suuremaid investeeringuid rahvatervisesse mitte ainult kriisi ajal, vaid ka pärast seda, et tugevdada meie tervishoiuteenuste suutlikkust selle ja muude hädaolukordadega toime tulla.<\/p>\n
Koronaviiruse kriisi tagajärjeks on ajutised meetmed sissetulekute kaitse skeemide laiendamiseks töötajatele, kellel tavaliselt pole õigust haigushüvitistele, ja muudele kaitsetele, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele ja platvormitöötajatele. See näitab, et on vaja lahendada pikemaajaline probleem: kõigil töötajatel peaks olema haigushüvitis, töötushüvitised ja muud palgakaitsetoetused. Ja nende tervise ja ohutuse piisav kaitse tööelus.<\/p>\n
<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
COVID-19 puhang on näidanud, kui haavatavad me oleme epideemia suhtes ja kui laastavad võivad selle tagajärjed olla elule, tervisele, ühiskonnale ja meie majandusele. See on ka väga selgelt näidanud, kui oluline on kaitsta inimesi haiguste eest ja seda eriti töökohal. Näeme, kui oluline on investeerida hästi toimivasse tervishoiusüsteemi, tervishoiutöötajate ja teiste eesliini töötajate headesse tingimustesse […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1661,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1660","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1660","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1660"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1660\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1661"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1660"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1660"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1660"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}