Euroopa ametiühingud alustasid üle-euroopalist allkirjade kogumist petitsioonile töökohademokraatia suurendamiseks Euroopa Liidu ettevõtetes. Petitsioonis seisab, et töötajate kaasarääkimise õigused pole piisavalt tagatud ja kehtivat õigusraamistikku tuleb tugevdada.<\/p>\n
Seni vastu võetud direktiivid küll lubavad kõigile töötajatele osalemise oma töökoha otsuste tegemisel, aga eriti Kesk- ja Ida-Euroopas, sealhulgas Eestis on need nõuded täitmata.<\/p>\n
„Kahjuks on Eesti siin pigem halli idabloki nägu. Kaasamiskultuuri uuenemine on suuresti jäänud juhtimiskonverentside kohvipausijuttude tasemele. Samas on töötajad kogenud head kaasamist välismaal töötades ja nõuavad sama ka Eestis,“ kommenteeris siinset olukorda ametiühingujuht Peep Peterson.<\/p>\n
Lisaks ametiühingutele on töökohademokraatia teemal aktiveerunud ka poliitikud. 13. oktoobril toimunud Euroopa Liidu tööhõive- ja sotsiaalpoliitika ministrite videokonverentsil arutati võimalikke meetmeid, kuidas töötajaid toetada töö ümberkorraldamise kontekstis. Ministrid jõudsid järeldusele, et majanduse taastumiseks on väga oluline tagada kaasav sotsiaaldialoog kõikidel tasanditel ning töötajate osalus ettevõtte otsustamisprotsessides. Pandeemia ei tohiks seejuures olla ettekääne töötajate kaasatuse vähendamiseks teavitamise ja nõustamise osas.<\/p>\n
Nõukogu istungile järgnenud pressikonverentsil tuletas Euroopa Liidu volinik Schmit meelde, et ettevõtted peavad austama töötajate teavitamist ja konsulteerimist käsitlevaid Euroopa õigusakte!<\/p>\n
Eesti võttis kaasamisdirektiivi üle juba 2006. aastal, millega pandi regulaarse infovahetuse kohustus kõigile ettevõtetele, millel on vähemalt 30 töötajat. Ametiühingute Keskliidu kogemuse põhjal on aga seda kohustust reaalselt täitma asunud oluliselt vähem kui pooled tööandjatest.<\/p>\n