Töötuna arvel olles saab inimene nüüd kuue kuu jooksul teha piiramatult kuni kaheksapäevaseid tööampse ning seadusesse tuuakse sisse iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste. Ühtlasi muudetakse IKT-teenuseid osutavate töötajate koduse valve reeglid paindlikumaks, piirates valveaja kestust kuni 130 tunniga kuus. <\/p>\n
Iseseisva otsustuspädevusega on töötaja, kelle töö võimaldab tal oma tööaega ise korraldada. Sellise paindlikkuse kasutamiseks peab ta tööandjaga töö- ja puhkeaja reeglid eraldi kokku leppima, tema töötasu peab olema vähemalt keskmise töötasu suurune ning üle poole tööajast saab ta ise vabalt kujundada. Ametialalt võib iseseisva otsustuspädevusega töötajaks olla teiste hulgas nt raamatupidajad, teadlased, tõlgid, juristid jne. <\/p>\n
„Põhiküsimus ongi, kui palju inimene reaalselt oma tööajast määrab. Näiteks tavalisel kaugtöö tegijal ei pruugi olla vabadust oma töö tegemise aega määrata, sest pool kalendrist on täis kohtumisi või valmisolekut koheseks koostööks. Teine moment räägib sellest, et töötaja peab olema piisavalt tugeval positsioonil ehk teenima vähemalt Eesti keskmist palka,“ selgitab tervise- ja tööminister Peep Peterson.<\/p>\n
Paindlikumaks muudetakse ka IT-teenustega tegelevate töötajate valveaja reegleid, et tagada alati IT-teenuste ja infoturbe toimimine. Uute reeglite kohaselt saab IT-teenustega tegelevat töötajat paindlikumalt kodusele valveajale rakendada, kuni 130 tundi kuus. Valveaja kokkulepe ei tohi kahjustada töötaja tervist ega ohutust ning töötajale tuleb tagada kaks vaba nädalavahetust kalendrikuus, et töötaja saaks piisavalt puhata.<\/p>\n
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Jaan-Hendrik Toomeli sõnul astuti selle seadusemuudatustega samm kaasaegsema tööaja regulatsiooni poole. „Valdkondi, kus on mõistlik kokku leppida seadusest pisut teisiti, on teisigi, ning nende arutamine kolmepoolselt koos töötajate, tööandjate ja valitsusega annab selleks võimaluse. Senine valveaja regulatsioon on ehitatud spetsialisti füüsiliselt ametikohal viibimise ümber, kuid IT-töötajad tegutsevad enamasti üle võrgu ja on töömõtetes ka vabal ajal. Seadusemuudatus annab neile kindluse, et nad saavad kuus veeta perega vähemalt kaks nädalavahetust. Iseseisvale töötajale on aga omane keskmisest kõrgem enesejuhtimisoskus, mistõttu on loomulik, et tal on ka võimalus oma tööaega ja tegevusi ise planeerida,“ lisas Toomel. <\/p>\n
Veel võimaldab seadus nüüd sõlmida töötuna arvel oleku ajal kuue kuu jooksul kuni kaheksapäevaseid tähtajalisi töölepinguid piiramatult, ilma, et need muutuks tähtajatuks. See annab võimaluse teha nn tööampse nii, et töötul on tööampsu tegemisel töölepingust tulenevad garantiid. Ühtlasi soodustab muudatus sama tööandja juures püsiva töökoha saamist ning võimaldab säilitada tööharjumusi ja proovida erinevate tööde sobivust.<\/p>\n
„Täna vastuvõetud töölepingu seaduse muudatused suurendavad turvalist paindlikkust töösuhetes täpselt nii, nagu tööandjad ja ametiühingud kokku leppisid. Mitme muudatuse üle peeti keerulisi läbirääkimisi aastaid,“ tunnustas tervise- ja tööminister Peep Peterson tööturu osapooli. Tema sõnul saavad töösuhte pooled suurema vabaduse tööaega ise kujundada. „Nii iseseisva otsustuspädevusega töötaja kui valveaja reeglid on hästi tasakaalus ja puudutavad just neid, kelle jaoks paindlikkus on olulisem kui turvalisus. Lisaks saame töötute tööampsud tuua tagasi töölepingu formaati. Lühikeste lepingute automaatse alaliseks muutumise tõttu olid siin seni valdavaks võlaõiguslikud lepingud. Töötajate kaitse paraneb,“ avaldas tervise- ja tööminister Peep Peterson lootust.<\/p>\n
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas tõdeb, et kuivõrd tööturg on pidevas muutumises, on suurem paindlikkus nii töötajate kui tööandjate huvides. “Paindlikumad tingimused võimaldavad tõsta nii tööhõivet, suurendada maksutulu kui parandada Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet,” tõdes ta. “Eriti hea meel on lahenduse leidmine valveaja regulatsioonis, sest seda on tööandjad otsinud mitu aastat.” <\/p>\n
Allikas: sm.ee<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Töötuna arvel olles saab inimene nüüd kuue kuu jooksul teha piiramatult kuni kaheksapäevaseid tööampse ning seadusesse tuuakse sisse iseseisva otsustuspädevusega töötaja mõiste. Ühtlasi muudetakse IKT-teenuseid osutavate töötajate koduse valve reeglid paindlikumaks, piirates valveaja kestust kuni 130 tunniga kuus. Iseseisva otsustuspädevusega on töötaja, kelle töö võimaldab tal oma tööaega ise korraldada. Sellise paindlikkuse kasutamiseks peab ta […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1405,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1404","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1404","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1404"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1404\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1405"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1404"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1404"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1404"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}