<\/p>\n
Käesoleva aasta 17. märtsist ei käsitleta töövaidlusorganite poolt tööandjalt töötaja kasuks väljamõistetud kompensatsiooni enam kahjuhüvitisena. Seega ei mõjuta töötajale välja makstava hüvitise suurust enam riigi poolt makstavad toetused ja hüvitised ning teise tööandja juurest saadud töötasu.<\/p>\n
Praegu kehtiva Töölepingu seaduse järgi võib tekkida olukord, kus töötaja asub koheselt uue tööandja juures kõrgema palgaga tööle ja hüvitist ei saagi välja mõista, sest töötajal nagu ei tekigi alust kahjunõudeks. Seetõttu jääb seadust rikkunud tööandja sisuliselt karistuseta ning seaduse kohaselt töötajale väljamõistetav hüvitis on kaotanud oma esialgse mõtte.<\/p>\n
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel on tulemusega rahul: „Töötaja ei pea edaspidi enam töövaidluskomisjonis või kohtus tõendama, millist kahju ta on töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu saanud. Piisab kui töölepingu ülesütlemise tühisus on tuvastatud ning töövaidlusorgan mõistab tööandjalt välja hüvitise ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest. Maha ei arvestata sealt enam midagi.“<\/p>\n
Eestis loodi kohtupraktikaga olukord, kus töövaidluskomisjonid ja kohtud arvestasid töötajale ebaõiglaselt üles öeldud töölepingu eest mõistetud hüvitisest maha riigi poolt vahepealsel perioodil makstud toetused ning teise tööandja juurest saadud töötasu. Ametiühingute arvates oli Töölepingu seadus seetõttu Euroopa Sotsiaalhartaga vastuolus ning Ametiühingute Keskliit tegi eelmise aasta lõpus Sotsiaalministeeriumile ettepaneku seaduse muutmiseks.<\/p>\n
Sotsiaalministeerium reageeris EAKLi poolt saadetud märgukirjale ja koostas eelnõu TLS § 100 lõike 5 ja 109 lõigete 1 ja 2 muutmiseks.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Käesoleva aasta 17. märtsist ei käsitleta töövaidlusorganite poolt tööandjalt töötaja kasuks väljamõistetud kompensatsiooni enam kahjuhüvitisena. Seega ei mõjuta töötajale välja makstava hüvitise suurust enam riigi poolt makstavad toetused ja hüvitised ning teise tööandja juurest saadud töötasu. Praegu kehtiva Töölepingu seaduse järgi võib tekkida olukord, kus töötaja asub koheselt uue tööandja juures kõrgema palgaga tööle […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1373,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1372","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1372","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1372"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1372\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1373"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1372"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1372"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1372"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}