Ametiühingute Keskliidu iga-aastase maikonverentsi fookus oli sel korral palgal. Miinimumpalk on osa sotsiaal- ja tööhõivepoliitikast, kaitstes töötajaid põhjendamatult madalate palkade eest. Sellega saab tagada töötajatele õiglase osa ettevõtte tulust, suurendades nii ühiskonna võrdsust ja vähendades palgavaesust. Kõrgem miinimumpalk soodustab samas ka majanduskasvu, motiveerib tööandjaid innovaatilisi lahendusi otsima ning rutiinseid lihttöid tehnoloogiaga asendama. Ettekannetele ja arutelulu vahepeal anti üle kaks Eesti Ametühingute Keskliidu kuldmärki. Liidu vanematekogu, kuhu kuuluvad lisaks teistele juhatuse kõige vanem liige ja esimees, omistas Eesti Ametiühingute Keskliidu KULDMÄRGI Jüri-Sander Vaikmale ja Oleg Tšubarovile.<\/p>\n
Eelmisel aastal oli Eesti majandus ainsana Euroopa Liidus languses. Mis on selle taga ja kas seda üldse uskuda? Hinnatõus on endiselt kiire. Aga kuidas sellesse praegu suhtuda ja millised märgid lubavad ennustada, et keerulisemad ajad Eesti majanduses on möödas? Sellest ja paljust muust rääkis konverentsil rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika analüütik Madis Aben.<\/p>\n
Töötama motiveerivad meid väga erinevad asjad. Sellest, millise palga pärast töökohta vahetatakse ehk kui palju maksab töötajate lojaalsus tööandja jaoks ning kuidas see ajas muutunud on, rääkis konverentsil palgainfo agentuuri juht Kadri Seeder. Ta tõdes, et palk motiveerib jätkuvalt töökohta vahetama. Majanduslikult kehvasti toimetulevad töötajad, kes üldjuhul asetsevad palgataseme madalamas osas, on tööotsinguil aktiivsemad kui piisava sissetulekuga inimesed. Väga halvasti toimetulevatest töötajatest otsib aga lausa 30 protsenti igapäevaselt uut töökohta. Seega on miinimumpalga piisavale tasemele tõstmine kasulik nii riigile, tööandjatele kui ametiühingutele.<\/p>\n
Liina Carr Euroopa Ametiühingute Konföderatsioonist nimetas oma ettekandes hulga argumente piisava miinimumpalga poolt. Mõned neist: piisav miinimumpalk 60% mediaanpalgast ja 50% riigi keskmisest palgast ei vähenda tööhõivet ega mõjuta ettevõtete konkurentsivõimet, soodustab olemasolevate töötajate hoidmist ja uute töötajate värbamist ning suurendab maksutulu. Samas väheneb sooline palgalõhe ja kulu tööturutoetustele.<\/p>\n
Märtsis kiitis Euroopa Parlament heaks direktiivi soolisest palgalõhest. See meede on vastuvõetud selleks, et naistel ja meestel oleks samaväärse töö eest võrdne palk. Ajalooliselt on naiste tööd alahinnatud ja alatasustatud, aga 2022.aastal töötavad naised Euroopa Liidus ikka veel nädalas rohkem tunde kui mehed (arvestades nii tasustamata kui palgatööd). Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent, dr Kadri Aavik andis ülevaate Eesti töötajate, juhtide ja soolise võrdõiguslikkuse temaatikaga kokku puutuvate riigiametnike hoiakutest ja arusaamadest, sh väärarusaamadest soolise palgalõhe kohta. Samuti arutles ta nende hoiakute tagajärjede üle soolise palgalõhe jätkumisele Eesti tööturul.<\/p>\n
Kõige suurem väljakutse tänases maailmas on panna inimesed mõttemalli muutma. Kuidas seda teha, on miljoni dollari küsimus. Praegu üritatakse seda teha maksudega. Uus valitsus tõstab ja tekitab kokku 19 uut maksu! Miinimumpalga ostujõu tõstmisest toimuva valguses rääkis terviseminister Riina Sikkut. <\/p>\n
Konverentsil tõdeti, et ametiühingutel on suur soov sõlmida Eestis üha enam sektoriüleseid kollektiivleppeid, mis laienevad kogu valdkonna töötajaskonnale. Ametiühingute Keskliidu juht Jaan-Hendrik Toomel kutsus töötajaid üles teadvustama endale kasu, mida nad saavad ametiühingu liikmeks astumisest ja ühiselt miinimumpalga ning muude hüvede (nt tasuta juristi teenus) eest seismisest. Seda enam, et miinimumpalga mõju on laialdasem kui alampalka teeniva inimese veidi paksem rahakott. Selle tõstmine survestab ka alampalgast kõrgemal seisvaid palku ja soodustab riigi maksutulu laekumist.<\/p>\n
<\/p>\n
Eesti Ametühingute Keskliidu vanematekogu omistas liidu kuldmärgi Jüri-Sander Vaikmale ja Oleg Tšubarovile<\/strong><\/p>\n Kuldmärgiga tunnustatakse inimest, kes on seisnud ametiühinguliikumise eest pikka aega ja teinud seda silmapaistval viisil:<\/p>\n Ametiühingute Keskliidu iga-aastase maikonverentsi fookus oli sel korral palgal. Miinimumpalk on osa sotsiaal- ja tööhõivepoliitikast, kaitstes töötajaid põhjendamatult madalate palkade eest. Sellega saab tagada töötajatele õiglase osa ettevõtte tulust, suurendades nii ühiskonna võrdsust ja vähendades palgavaesust. Kõrgem miinimumpalk soodustab samas ka majanduskasvu, motiveerib tööandjaid innovaatilisi lahendusi otsima ning rutiinseid lihttöid tehnoloogiaga asendama. Ettekannetele ja arutelulu […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1349","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1349","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1349"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1349\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1349"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1349"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1349"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n