Ametiühingute Keskliidu liikmed on viimastel päevadel korduvalt arutanud valitsuse plaani reformida töötuskindlustussüsteemi ja kaotada töötutoetus. Lisaks on oht, et Töötukassa on sunnitud tõstma töötajate tööstuskindlustusmaksu kõigi uuenenud kohustustega hakkama saamiseks. Ametiühingute Keskliidu esimehena taunin ma valitsuse plaani viia Töötukassa olukorda, kus vahendeid napib ja töötajate maksukoormus kasvab.<\/p>\n
Traditsiooniliselt on sotsiaalpartnerid – ametiühingud, tööandjad ja valitsus – enne tööturuga seotud muudatuste seadustamist omavahel kõik punktid läbi arutanud. Kava töötuskindlustussüsteemi muuta küll ametiühingutele tutvustati, kuid kahjuks ei antud tõest pilti nende muudatuste võimalikest tagajärgedest. Kooskõlastusringile saadetud Töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga plaanitud muudatused on aga sisulised ning nõuavad põhjalikku mõjuanalüüsi ka ametiühingute poolt.<\/p>\n
Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juhina näen, et pärast töötutoetuse kadumist võib oluliselt väheneda Töötukassas arvel olevate töötute arv, moonutades seeläbi tööturu tegelikku olukorda. Kuuldavasti on ametnikud otsinud erinevaid võimalusi reformiga kaasnevate kulude katmiseks, kaaludes muuhulgas Töötukassa reservide kasutamist ja teenuste optimeerimist. Esimene neist õhendab rahva rahakotti ja teine vähendab oluliste teenuste pakkumist tööotsijatele. <\/p>\n
Koolitusperioodi pikendamine on vähendanud inimeste ligipääsu ümberõppele<\/strong><\/p>\n Juba praegu on Töötukassas piiratud töötute ja töötajate ligipääsu paljudele koolitustele – muuhulgas näiteks iluteenindusele ja isikuarengule. Viimasesse gruppi kuuluvad ka suhtluskoolitused, kus omandatakse kõikidesse eluvaldkondadesse üle kantavad üldoskused. Esimesed, kes meenuvad ja kellel neid vaja oleks, on noored arstid. Raskused klietidega suhtlemisel on aga üheks noorte töölt lahkumise põhjuseks.<\/p>\n Pikenenud on ka koolitusperiood – kui varem sai töötaja Töötukassa kaudu kasutada tööalaseks enesetäienduseks 2500 eurot kahe aasta kohta, siis nüüd on perioodi pikkus kolm aastat. See võib oluliselt mõjutada inimeste ametialast karjääri või püsimist tööjõuturul. <\/p>\n Eestis pole täna töötutele toimetulek tagatud<\/strong><\/p>\n Töötuna võib inimestel olla keeruline säilitada oma väärikust ja hakkama saada majanduslike raskustega, kuna nad on haavatavas olukorras. Viimasel ajal on töötute osakaal toimetulekutoetuse saajate hulgas suurenenud ning paljud neist on üksikud inimesed. See näitab ka, et nad ei saa toetuda perele ning töötutele suunatud asendussissetulek ja tööturuteenused ei pruugi alati olla piisavad.<\/p>\n Minu arvates on toimetulekutoetuse ja tööturuteenuste süsteemid suhteliselt eraldiseisvad ning ei paku piisavalt abi töötusest tulenevate probleemide lahendamiseks. See võib jätta töötud kahe süsteemi vahele, ilma vajaliku abita. Pärast töökoha kaotamist võib inimeste sissetulek langeda toimetulekupiirist allapoole ning lisaks on toimetulekutoetus endiselt liiga väike, et aidata töötut absoluutsest vaesusest välja. Nii ongi Statistikaameti andmetel absoluutses vaesuses elavate töötute osakaal tõusnud kaks ja pool korda, ulatudes juba 18 protsendini.<\/p>\n Toimetulekutoetuse taotlemine erineb oluliselt töötutoetuse küsimisest. Töötutoetus määratakse automaatselt teatud arv päevadeks ühe avalduse alusel ja makstakse välja kord kuus. Toimetulekutoetust tuleb taotleda aga iga kuu, esitades sissetulekut tõendavaid dokumente ja näiteks Tallinnas käib see jätkuvalt paberkandjal, mis võib mõjutada inimese väärikust. Paljud eelistavad seetõttu pigem toetuse taotlemata jätta. <\/p>\n Töötute suunamine toimetulekutoetust taotlema võib mõjutada tööhõive näitajaid<\/strong><\/p>\n Töötutoetuse saajate arv Töötukassas on tänavu olnud keskmiselt 13 115 inimest kuus ning väljamakstud summa kokku 12, 31 mln eurot. Kas tõesti piisab omavalitsustele 1,7 miljonist lisaeurost, et maksta edaspidi välja toimetulekutoetus suuremale arvule taotlejatele?<\/p>\n Alates eelmise aasta juulist sõltub töötuskindlustushüvitise periood lisaks töötuskindlustusstaa\u009eile ka tööturu olukorrast varasematel aastatel. Töötukassa võrdleb iga kuu registreeritud töötute arvu viimase 10 aasta ja kolme aasta keskmise registreeritud töötute arvuga ning tööturuolukorra halvenemise korral pikendab automaatselt hüvitise väljamakseperioodi. Oletades, et paljud töötud, kes ei kvalifitseeru töötuskindlustushüvitisele, ei võta end ka töötuna arvele, võib see mõjutada statistikat ning hiljemalt aasta pärast satuvad seetõttu kehvemasse majandusolukorda ka töötukindlustushüvitise saajad. <\/p>\n Suurem maksukoormus ohustab töötajate ja nende perede toimetulekut<\/strong><\/p>\n EAKLi esimehena soovin ma näha töötuskindlustuse maksete jätkumist senisel tasemel. Juba praegu on Töötukassa eelarves töötajate kanda kaks korda suurem osa kui tööandjatel – 2024. aasta Töötukassa eelarveprognoosi kohaselt laekub töötajatelt töötuskindlustusmakseid 203,6 miljonit eurot ja tööandjatelt 109,6 miljonit eurot.<\/p>\n Enne uue töötuskindlustuse seaduse vastuvõtmist on oluline teha põhjalik arvutuskäik, et oleks selge arusaam Töötukassa tulevaste kulude katteallikaist. Samuti ei saa ma töötajate esindajana kuidagi toetada valitsuse kava säästa nelja aasta jooksul 70 miljonit eurot, võttes selle raha Töötukassa vahenditest. Töötud on tavapärase sissetuleku kaotamise tõttu haavatavas olukorras ning ühiskonna abivajajate arvelt riigi eelarvepuudujäägi vähendamine pole ei moraalselt ega eetiliselt õigustatud.<\/p>\n Kuigi eelnõu koostajad tunnistavad, et kulude kasv tähendab Töötukassa nõukogu poolt valikute tegemist, sealhulgas võimalikku töötuskindlustusmakse määra tõusu, on praegu selge, et valitsusel ja eelarve koostajatel tuleks pöörduda tagasi alguspunkti ning leida sotsiaalpartneritega arutades planeeritud reformile ja muudatustele lahendused, mis on kõigile osapooltele vastuvõetavad. Selleks on kindlasti inimlikumaid viise kui paljude töötute suunamine absoluutsesse vaesusesse. Ei saa võtta neilt, kel niigi midagi pole.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ametiühingute Keskliidu liikmed on viimastel päevadel korduvalt arutanud valitsuse plaani reformida töötuskindlustussüsteemi ja kaotada töötutoetus. Lisaks on oht, et Töötukassa on sunnitud tõstma töötajate tööstuskindlustusmaksu kõigi uuenenud kohustustega hakkama saamiseks. Ametiühingute Keskliidu esimehena taunin ma valitsuse plaani viia Töötukassa olukorda, kus vahendeid napib ja töötajate maksukoormus kasvab. Traditsiooniliselt on sotsiaalpartnerid – ametiühingud, tööandjad ja valitsus […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1268,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1267","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1267","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1267"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1267\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1268"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1267"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1267"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1267"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}