{"id":1251,"date":"2024-05-29T09:00:00","date_gmt":"2024-05-29T06:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/eakl.ee\/uncategorized\/kas-riik-on-jatnud-erivajadusega-inimesi-uksi\/"},"modified":"2024-05-29T09:00:00","modified_gmt":"2024-05-29T06:00:00","slug":"kas-riik-on-jatnud-erivajadusega-inimesi-uksi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/uudised\/kas-riik-on-jatnud-erivajadusega-inimesi-uksi\/","title":{"rendered":"Kas riik on j\u00e4tnud erivajadusega inimesed \u00fcksi?"},"content":{"rendered":"<p>Kui suures pildis Eestis riik tegutseb ja toimetab selle nimel, et inimese jaoks abi saamine lihtsamaks muuta, siis tegelikult on meil j&auml;tkuvalt hulk asju erivajadusega inimese jaoks kehvasti ja v&otilde;ib v&auml;ita, et riik on erivajadusega inimesed suuresti abita j&auml;tnud.<\/p>\n<p>Artikli autor on<strong> Kristi K&auml;h&auml;r<\/strong>, Eesti Puuetega Inimeste Koja toetuste ja teenuste n&otilde;unik.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Vastuskajana Riigikontrolli aruannetele riigi ja kohalike omavalitsuste tegevustest erivajadustega inimeste toetamisel toon m&otilde;ned n&auml;ited praktikast, mis on paljude erivajadustega inimeste jaoks iga&auml;evased mured:<\/p>\n<ul>\n<li>aastast kadus aastaid ps&uuml;&uuml;hikah&auml;ire, intellektipuudega ja n&auml;gemispuudega inimesi aidanud kaitstud t&ouml;&ouml; v&otilde;imalus. Alternatiive loodi, aga mitte piisavalt ja mitte k&otilde;ikide sihtgruppide jaoks. Tulemuseks inimeste k&otilde;rvale j&auml;&auml;mine &uuml;hiskonnaelust ja t&ouml;&ouml;tamisest kui &uuml;hest peamisest eneseteostamise v&otilde;imalusest.<\/li>\n<li>Pidev eestkostetavate arvu kasv (10 aasta jooksul on eestkostetavate arv kahekordistunud &#8211; 2013. aastal 2958 inimest, 2023. aastal 6036 inimest), mille &uuml;heks p&otilde;hjuseks on sotsiaalteenuste ebapiisav k&auml;ttesaadavus. Teov&otilde;ime piiramine ja eestkoste seadmine on &auml;&auml;rmiselt piirav meede ning alati tuleb kaaluda muid v&otilde;imalusi, et j&auml;tta inimesele v&otilde;imalikult suur tegutsemis- ja otsustamis&otilde;igus.<\/li>\n<li>Puudetoetuseid riik ei indekseeri, see aga t&auml;hendab, et toetus ei k&auml;i kaasas elukalliduse t&otilde;usuga, kuid kulutused, mida puudega inimene igap&auml;evaselt puudest tulenevalt peab tegema, kasvavad, n&auml;iteks&nbsp; teenuste omaosalused, transpordikulu jne.<\/li>\n<li>aastast kadus riigi rahastuse l&otilde;ppemise t&otilde;ttu EPIKoja poolt pakutav t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja puude raskusastme hindamist taotlevate isikute n&otilde;ustamisteenus, kuigi p&ouml;&ouml;rdujate arv kasvas 2017. aasta 123 inimeselt ja 2022. aastal 624 inimeseni. Kahjuks ei pidanud riik teenuse pakkumisega j&auml;tkamist vajalikuks.<\/li>\n<li>Kohalike omavalitsuste teenuste mahtude k&auml;rped ja omaosaluste t&otilde;stmised m&otilde;jutavad tugevalt inimeste igap&auml;evaelu, kes peavad enda jaoks h&auml;davajalikku teenust ostma poole kallimalt v&otilde;i sellest loobuma.<\/li>\n<li>Intellektipuudega ja autismi diagnoosiga lastele sobiva teenuse puudumine. Meie seas kasvab hulk noori, kellel tulenevalt oma diagnoosist esineb k&auml;itumist, mis on kahjulik noorele endale, teda &uuml;mbritsevatele inimestele v&otilde;i keskkonnale, kuid mida on v&otilde;imalik &otilde;ige juhendamise ja selge ja piiritletud keskkonnaga toetada. T&auml;nasel p&auml;eval saavad sellised lapsed teenust vaid kinnise lasteasutuse teenusel, kus piiratakse liikumisvabadust ning vanemate hooldus&otilde;igust. Nendel lastel puuduvad v&otilde;imalused maksimaalselt v&otilde;rdselt teistega haridust omandada ja &uuml;hiskonnaelus osaleda. V&otilde;rdluseks, t&auml;isealiste puhul on meil sellele sihtgrupile teenuskohad loodud (k&uuml;ll mitte piisavalt!). Oma last armastavate, kuid tema puude ulatuse t&otilde;ttu v&auml;list abi vajavate vanemate hooldus&otilde;iguse piiramine on kurb ja julm. Lapsevanem on reeglina andnud endast k&otilde;ik, et last aidata, kuid l&otilde;puks &uuml;tleb riik, et abi saad hooldus&otilde;iguse loovutamise hinnaga.<\/li>\n<li>Kroonilises alarahastuses erihoolekandeteenused, mis peaksid toetama ps&uuml;hhikah&auml;irega ja intellektipuudega inimesi &ndash; t&otilde;siseks mureks on &ouml;&ouml;p&auml;evaringsed teenuskohad kodukoha l&auml;heduses v&otilde;i p&auml;evakeskuse teenused, et pered saaksid koos elada ja toimetada, aga samaaegselt ei j&auml;&auml;ks t&ouml;&ouml;turult eemale ka palju tublisid t&ouml;&ouml;k&auml;si ega tekiks toetustest elamise n&otilde;iaringi ega vaimsest kurnatusest l&auml;bip&otilde;lemist. Hoolduskoormuse uuringu (2022) andmetel oleksid hinnanguliselt 18 600 &ndash; 24 600 inimest enda s&otilde;nul valmis sobiva t&ouml;&ouml;koha olemasolul t&ouml;&ouml;le asuma, kui hooldatavale leiduks teine abistaja v&otilde;i ametlikud teenused oleksid k&auml;ttesaadavad.<\/li>\n<li>Omastehooldajad, kes &auml;gavad suure hoolduskoormuse all &ndash; riik ei v&otilde;imalda kohaliku omavalitsuse poolt hooldajaks m&auml;&auml;ratud inimesel t&ouml;&ouml;turule minna, kasv&otilde;i osaliselt. Liiga sageli puuduvad kodul&auml;hased teenused &ndash; p&auml;evakeskus, tugiisikuteenus jne &ndash; mis tagaksid perele v&otilde;imaluse hooldamisest taastuda ja puhata. Eestis on uuringute andmetel hooldamisega tegelevate inimeste arv 159 500&ndash;180 300 (Elanikkonna hoolduskoormuse uuring 2022).<\/li>\n<li>B&uuml;rokraatia hulk, mida peab l&auml;bima &uuml;ks erivajadusega inimene v&otilde;i erivajadusega last kasvatav pere abivahendeid vajades, on meeletu! Kujutage ette olukorda, kus Sinul v&otilde;i Su l&auml;hedasel on vaja nelja erinevat abivahendit, aga nende k&otilde;ikide abivahendite jaoks pead sa taotlema erinevat t&otilde;endit, erinevatelt spetsialistidelt, m&otilde;nikord digitaalne, m&otilde;nikord paberil ja k&otilde;ik need t&otilde;endid on erineva kehtivuse t&auml;htajaga. K&otilde;ige n&otilde;utumaks teeb t&otilde;ik, et riigil on reeglina l&auml;bi inimesele koostatud rehabilitatsiooniplaani info inimese lisavajaduste kohta olemas, kuid vaatamata sellele kulutatakse nii esmatasandi tervishoiu, eriarstide, terapeutide kui ka abivajava inimese ja tema pere ressursse topelt v&otilde;i isegi rohkem.<\/li>\n<li>Rehabilitatsioonis&uuml;steem, mis on inimese jaoks nii keeruline ja paindumatu, sest &uuml;htesid ja samasid teenuseid saadakse erinevatest kohtadest v&otilde;i inimesel ei ole v&otilde;imalik vabaturult endale riigi poolt rahastavat teenust osta. Paljud head teenuseosutajad ei soovi b&uuml;rokraatlike ja rangete riigin&otilde;uetele vastavat teenust osutada, mist&otilde;ttu keerulise abivajadusega inimesed v&otilde;ivad v&otilde;i juba j&auml;&auml;vadki teenusest ilma.<\/li>\n<li>Erivajadusega inimesed peavad pidevalt ja korduvalt t&otilde;endama oma olukorda, kuigi terviseseisund ja erivajadustest tulenev abivajadus on sageli ajas muutumatu, millele viitas ka Riigikontrolli audit &ouml;eldes, et see ei ole inimeste v&auml;&auml;rikust arvestav kohtlemine. Praktikast toome juhtumi, kus kohalik omavalitsus hindas l&uuml;hikese aja jooksul inimese abivajadust kolm korda v&otilde;i juhtum, kus erivajadusega lapse vanem pidi igakordselt kui vajas lapsehoiuteenust, p&ouml;&ouml;rduma kohaliku omavalitsuse poole, et saada k&auml;ia poes v&otilde;i apteekis, kuigi &uuml;hekordse abivajaduse ja hoolduskoormuse hindamisega saab kohalik omavalitsus orienteeruva vajaduse igas kuus paika panna koormamata igakordselt inimest, kes vajab abi. Need on &uuml;ksikud n&auml;iteid paljude hulgast.<\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Ait&auml;h neile kohalike omavalitsustele, kes Riigikontrollile ausalt t&otilde;desid, et nad on j&auml;tnud oma seaduslike kohustusi erivajadustega inimeste ees t&auml;itmata. Samas on &auml;&auml;rmiselt &uuml;llatav lugeda, et Riigikontrolli poolt l&auml;bi viidud k&uuml;sitlusest selgus, et v&auml;hemalt 40% KOVides esineb risk, et inimesele ei selgitata, mis kaalutlustel ta abist ilma j&auml;eti. T&auml;psemalt veelgi: 69-st k&uuml;sitlusele vastanud 11-st KOV-ist (16%) teavitavad otsusest inimest vabas vormis (telefonik&otilde;nes, vastuv&otilde;tul, koduk&uuml;lastusel v&otilde;i e-kirja teel). Veelgi hullem &#8211; kui KOV otsustab abi mitte anda, siis 41% nendest annab inimesele vastuse ainult vabas vormis. Mille tulemuseks on see, et inimesel on v&auml;ga keeruline m&otilde;ista abi andmise otsust ja vajadusel ka oma &otilde;iguste eest seista.<\/p>\n<p>Puuetega inimeste esindusorganisatsioonina on meil hea meel, et Riigikontroll v&otilde;ttis p&otilde;hjalikult ette erivajadusega inimeste toetamise temaatika kohaliku omavalitsuse ja ka riigi korraldatava abi vaatest. R&otilde;&otilde;mustav on lugeda, et erivajadustega inimeste toetamisest r&auml;&auml;gitakse l&auml;bi v&auml;&auml;rika kohtlemise prisma. Eestis on v&auml;ga palju sotsiaalvaldkonna t&ouml;&ouml;tajaid, kes teevad oma t&ouml;&ouml;d s&uuml;damega, toetades ja hoides eriavajadusega inimesi. Samas meie poole p&ouml;&ouml;rdujate hulk n&auml;itab, et on Eestimaa nurki, sh ka linnades ja suurtes omavalitsustes, kus erivajadustega inimeste ja nende perede jaoks on elu t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikkusest kaugel.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><em>Artikkel p&otilde;hineb Riigikontrolli auditidel:<\/em><\/p>\n<ul>\n<li><em>Riigi tegevus erivajadustega inimeste toetamisel https:\/\/www.riigikontroll.ee\/DesktopModules\/DigiDetail\/FileDownloader.aspx?FileId=19391&amp;AuditId=6570<\/em><\/li>\n<li><em>Omavalitsuste tegevus erivajadusega inimeste toetamisel <a href=\"https:\/\/www.riigikontroll.ee\/DesktopModules\/DigiDetail\/FileDownloader.aspx?AuditId=6574&amp;FileId=19429\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.riigikontroll.ee\/DesktopModules\/DigiDetail\/FileDownloader.aspx?AuditId=6574&amp;FileId=19429<\/a><\/em><\/li>\n<\/ul>\n<p><em>Kasutatud allikad:<\/em><br \/><em>Elanikkonna hoolduskoormuse uuring, 2022. <a href=\"https:\/\/www.sm.ee\/media\/2686\/download\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.sm.ee\/media\/2686\/download<\/a><\/em><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui suures pildis Eestis riik tegutseb ja toimetab selle nimel, et inimese jaoks abi saamine lihtsamaks muuta, siis tegelikult on meil j&auml;tkuvalt hulk asju erivajadusega inimese jaoks kehvasti ja v&otilde;ib v&auml;ita, et riik on erivajadusega inimesed suuresti abita j&auml;tnud. Artikli autor on Kristi K&auml;h&auml;r, Eesti Puuetega Inimeste Koja toetuste ja teenuste n&otilde;unik. &nbsp; Vastuskajana Riigikontrolli [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1252,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1251","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1251","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1251"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1251\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1252"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1251"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1251"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1251"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}