{"id":1223,"date":"2024-09-17T15:30:00","date_gmt":"2024-09-17T12:30:00","guid":{"rendered":"https:\/\/eakl.ee\/uncategorized\/ametiuhingud-ei-noustu-riikliku-lepitaja-ulesannete-ule-andmisega-oiguskantslerile\/"},"modified":"2024-09-17T15:30:00","modified_gmt":"2024-09-17T12:30:00","slug":"ametiuhingud-ei-noustu-riikliku-lepitaja-ulesannete-ule-andmisega-oiguskantslerile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/uudised\/ametiuhingud-ei-noustu-riikliku-lepitaja-ulesannete-ule-andmisega-oiguskantslerile\/","title":{"rendered":"Ameti\u00fchingud ei n\u00f5ustu riikliku lepitaja \u00fclesannete \u00fcle andmisega \u00f5iguskantslerile"},"content":{"rendered":"

Esmaspäeval saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastamiseks kollektiivse töötüli lahendamise seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise eelnõu. Ametiühingute Keskliit peab oma seisukoha esitama homseks, 18. septembriks. Ametiühingud leiavad, et enne seaduseelnõu menetlusega jätkamist tuleb ametnikel algatada dialoog sotsiaalpartneritega, kuna eelnõuga soovitakse muuta kollektiivsete töötülide lepitamise aluspõhimõtteid.<\/strong><\/p>\n

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask nimetab mitu põhjust, miks ametiühingud on seisukohal, et seaduseelnõu menetlus tuleks peatada. “Esiteks on tegu halva näitega kaasamisest, kus ministeeriumis on valminud tööelu oluliselt mõjutav seaduseelnõu, mille ettevalmistusse pole sotsiaalpartnereid kaasatud ning kooskõlastuseks on jäetud napp kaks päeva. Kõik, kes on puutunud kokku seadusloomega, teavad, et sellise ajakava korral pole võimalik kujundada põhjalikult läbimõeldud seisukohta,” selgitas Vask.<\/p>\n

Teiseks tegeleb riiklik lepitaja kollektiivsete töötülide lahendamisega. Need on aga oma olemuselt huvikonfliktid, kus eduka lepitamise oluliseks eelduseks on osapoolte usaldus riikliku lepitaja vastu. Seni on see toiminud hästi, kuna valitsus nimetab riikliku lepitaja ametisse tööturu osapoolte – ametiühingute ja tööandjate – omavahelise kokkuleppe alusel. Riiklik lepitaja on seetõttu usaldusväärne isik, kes mõistab põhjalikult tööturu osapoolte vajadusi.<\/p>\n

“Kolmandaks on seaduseelnõu vastuolus põhiseadusega, kuna õiguskantsleri ülesanded on sätestatud põhiseaduses ja neid ei saa muuta alamastme aktiga. Samuti ei õigusta miski tööturu osapoolte ignoreerimist ning sotsiaalpartnerite kokkuleppest loobumine tähendab vaid naasmist ebademokraatliku ühiskonnakorralduse juurde,” selgitas Vask Ametiühingute Keskliidu seisukohta põhjalikumalt.<\/p>\n

\u0414\u043e\u043f\u043e\u043b\u043d\u0438\u0442\u0435\u043b\u044c\u043d\u0430\u044f \u0438\u043d\u0444\u043e\u0440\u043c\u0430\u0446\u0438\u044f:<\/strong> Jaan-Hendrik Toomel, Ametiühingute Keskliidu poliitikasekretär, 507 1177<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Esmaspäeval saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastamiseks kollektiivse töötüli lahendamise seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise eelnõu. Ametiühingute Keskliit peab oma seisukoha esitama homseks, 18. septembriks. Ametiühingud leiavad, et enne seaduseelnõu menetlusega jätkamist tuleb ametnikel algatada dialoog sotsiaalpartneritega, kuna eelnõuga soovitakse muuta kollektiivsete töötülide lepitamise aluspõhimõtteid. Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask nimetab mitu põhjust, miks […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1224,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1223","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1223","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1223"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1223\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1224"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1223"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1223"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1223"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}