Kujutage ette, et palgap\u00e4eval tuleb taas v\u00f5tta paber ja pliiats ning hakata arvutama. K\u00f5igepealt \u00fc\u00fcr ja kommunaalkulud, siis toit ja transport. Kas lapse huviringi jaoks ka midagi \u00fcle j\u00e4\u00e4b? Aga kui tal on vaja uusi talvesaapaid v\u00f5i tuleb endal minna hambaarsti juurde? Tuhandete Eesti inimeste jaoks pole see kujuteldav olukord, vaid igakuine tegelikkus. Kuidas elu miinimumpalgaga v\u00e4lja n\u00e4eb, kirjutas “\u00d5htulehes”\u00a0Ameti\u00fchingute Keskliidu poliitikasekret\u00e4r Jaan-Hendrik Toomel.<\/p>\n
Nii elavad paljud m\u00fc\u00fcjad, koristajad, hooldajad ja teised inimesed, kelle t\u00f6\u00f6ta meie igap\u00e4evaelu ei toimiks. Riigi jaoks v\u00f5ib miinimumpalk olla number statistikas, aga t\u00f6\u00f6taja jaoks s\u00f5ltub sellest tema pere toimetulek.<\/p>\n
<\/p>\n
T\u00f6\u00f6l k\u00e4imine peab v\u00f5imaldama \u00e4ra elada<\/strong><\/p>\n Eestis on miinimumpalga saajaid olnud aastaid umbes 21 000. Kui arvestada ka neid, kelle palk on miinimumist kuni k\u00fcmnendiku v\u00f5rra k\u00f5rgem, on selliseid t\u00f6\u00f6tajaid keskmiselt 34 000 aastas. Miinimumpalga t\u00f5us v\u00f5ib m\u00f5jutada ka k\u00f5rgemaid palku ja sageli s\u00f5ltub selle suurusest terve pere eelarve.<\/p>\n Ameti\u00fchingud on kindlal seisukohal, et inimene, kes t\u00f6\u00f6tab t\u00e4iskohaga, peab oma palgaga \u00e4ra elama. Punkt.<\/p>\n Miinimumpalk kaitseb nii t\u00f6\u00f6kogemuseta noori kui ka neid, kellel pole erioskusi. Kuid see pole lihtsalt m\u00e4\u00e4rusega kinnitatud madalaim t\u00f6\u00f6tasu, mida on lubatud maksta. Eesm\u00e4rk on tagada, et tehtud t\u00f6\u00f6 eest makstav palk kataks t\u00f6\u00f6taja p\u00f5hivajadused, nagu eluase, toit ja t\u00f6\u00f6l k\u00e4imise kulud. Et ta saaks osta lapsele jalan\u00f5ud ja et ootamatult suur arve ei l\u00f6\u00f6ks pere eelarvet uppi. V\u00e4ikese palga puhul v\u00f5ib isegi m\u00f5nek\u00fcmneeurone erinevus hakkamasaamist palju m\u00f5jutada.<\/p>\n Kui raha napib, l\u00fckatakse sageli edasi ka vajalikke kulutusi, n\u00e4iteks hambaarsti juurde minekut. Tervise Arengu Instituudi andmetel k\u00fclastas 2025. aastal hambaarsti Tallinnas 311 286 ja Ida-Virumaal 42 728 v\u00e4hemalt 15-aastast inimest. See t\u00e4hendab, et Tallinnas k\u00e4is hambaarsti juures ligi seitse inimest k\u00fcmnest (68%), Ida-Virumaal aga vaid kolm k\u00fcmnest (33%).<\/p>\n Erinevuse p\u00f5hjuseid v\u00f5ib olla mitu, kuid \u00fcks oluline tegur on inimeste sissetulek. Ida-Virumaal on keskmine palk pealinna omast m\u00e4rksa madalam ning madalapalgalisi t\u00f6\u00f6tajaid palju. \u00dcks asi on loobuda meelelahutusest, hoopis teine aga vajalikust arstik\u00fclastusest.<\/p>\n <\/p>\n Kui palgap\u00e4ev ei leevenda t\u00f6\u00f6taja rahamuret<\/strong><\/p>\n Liiga v\u00e4ike miinimumpalk ei piira \u00fcksnes hambaarsti k\u00fclastust. Pidev mure j\u00e4rgmise palgap\u00e4evani hakkamasaamise p\u00e4rast m\u00f5jutab tervist, meeleolu ja suhteid l\u00e4hedastega. Rahapuudusest s\u00fcndinud pinge v\u00f5etakse \u00f5htul koju kaasa.<\/p>\n M\u00f5ni t\u00f6\u00f6taja p\u00fc\u00fcab olukorda parandada teise v\u00f5i isegi kolmanda t\u00f6\u00f6koha lisaks v\u00f5tmisega. Sissetulek kasvab, kuid puhkamiseks, lastega tegelemiseks ja l\u00e4hedastega koos olemiseks j\u00e4\u00e4b talle aega aina v\u00e4hem. Pikapeale kurnab selline elu nii keha kui vaimu. T\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6tamine, ka miinimumpalga eest, peaks tagama inimesele piisava aja puhkamiseks ja raha \u00e4ra elamiseks. Koos kindlustundega.<\/p>\n <\/p>\n Kas miinimumpalga t\u00f5stmine teeb ettev\u00f5tetele liiga?<\/strong><\/p>\n T\u00f6\u00f6andjad k\u00fcsivad \u00f5igustatult, kust leida raha k\u00f5rgemate palkade maksmiseks. V\u00e4iksematele ettev\u00f5tetele v\u00f5ibki see keeruline olla. Tihti kardetakse nii kulude kasvu kui t\u00f6\u00f6kohtade kadumist, eriti maapiirkondades.<\/p>\n Ameti\u00fchingud v\u00f5tavad ettev\u00f5tjate muresid t\u00f5siselt ja m\u00f5istavad, et miinimumpalga t\u00f5us peab arvestama majanduse olukorraga. Kui ettev\u00f5tte kulud kasvavad, tuleb otsida lahendusi. Ent samamoodi vajab lahendust olukord, kus t\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6taja palk ei kata isegi tema p\u00f5hivajadusi. Miinimumpalk on inimese sissetulek ning ettev\u00f5tte eluj\u00f5ulisus ei saa p\u00f5hineda t\u00f6\u00f6tajate vaesusel.<\/p>\n Miinimumpalga t\u00f5us ei t\u00e4henda automaatselt t\u00f6\u00f6kohtade kadumist. Tartu \u00dclikooli 2021. aasta uuringus leiti, et varasem miinimumpalga t\u00f5us ei ole Eestis t\u00f6\u00f6kohtade arvu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt m\u00f5jutanud. Ettev\u00f5tteid hoiavad t\u00f6\u00f6s inimesed ning neil on \u00f5igus saada enda loodud v\u00e4\u00e4rtusest \u00f5iglane osa. Ameti\u00fchingud on kindlal seisukohal, et t\u00f6\u00f6andjad peavad madalapalgaliste t\u00f6\u00f6tajate panust v\u00e4\u00e4rikalt tunnustama ja neile \u00f5iglast tasu maksma. Palka, mis v\u00f5imaldab \u00e4ra elada!<\/p>\n Ameti\u00fchingud peavad oluliseks piisavat ja etteaimatavat miinimumpalga t\u00f5usu. Ettev\u00f5tted saavad nii oma kulusid planeerida ning t\u00f6\u00f6taja saab kindlustunde, et palk ei j\u00e4\u00e4 elukallidusele aina jalgu. Just seet\u00f5ttu peab miinimumpalk t\u00f5usma ehk enamgi kui hinnad. Loeb see, mida t\u00f6\u00f6taja oma palga eest endale ja oma perele tegelikult lubada saab. Kui majandus kasvab ja tootlikkus paraneb, peab sellest t\u00f6\u00f6taja oma osa saama.<\/p>\n <\/p>\n Miinimumpalga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised puudutavad tuhandeid t\u00f6\u00f6tajaid<\/strong><\/p>\n Eestis lepivad miinimumpalga kokku Ameti\u00fchingute Keskliit ja T\u00f6\u00f6andjate Keskliit, kes esindavad vastavalt t\u00f6\u00f6tajate ja t\u00f6\u00f6andjate huve. \u00dcleriigilise kollektiivlepinguga kokku lepitud palgam\u00e4\u00e4ra kinnitab hiljem valitsus oma m\u00e4\u00e4rusega.<\/p>\n Kolm aastat tagasi allkirjastasid T\u00f6\u00f6andjate Keskliit ja Ameti\u00fchingute Keskliit hea tahte kokkuleppe, millega seadsime koos eesm\u00e4rgiks t\u00f5sta miinimumpalk 50 protsendini Eesti keskmisest palgast.<\/p>\n Eelmisel aastal oli miinimumpalk 886 eurot kuus, t\u00e4navu 946 eurot ehk vaid 60 eurot rohkem. Ameti\u00fchingud soovisid suuremat t\u00f5usu. P\u00f5hjus oli lihtne – t\u00f6\u00f6tajate igap\u00e4evased kulud ei v\u00e4henenud sellest, et ettev\u00f5tete hinnangul ei l\u00e4inud neil veel piisavalt h\u00e4sti. Eesti majandus oli taas kasvuteel, kuid t\u00f6\u00f6andjad venitasid miinimumpalga kokkuleppe s\u00f5lmimisega kuid.<\/p>\n Ameti\u00fchingud l\u00e4hevad j\u00e4rgmise aasta miinimumpalga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele eesm\u00e4rgiga liikuda kokku lepitud sihi poole kiiremas tempos ning kaitsta t\u00f6\u00f6tajate miinimumpalga ostuj\u00f5udu.<\/p>\n L\u00f5ppude l\u00f5puks k\u00e4ivad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised selle \u00fcle, millist elu elab Eestis inimene, kes k\u00e4ib iga p\u00e4ev t\u00f6\u00f6l. T\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6 peab v\u00f5imaldama t\u00f6\u00f6tajal v\u00e4\u00e4rikalt toime tulla ja oma elu \u00e4ra elada.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kujutage ette, et palgap\u00e4eval tuleb taas v\u00f5tta paber ja pliiats ning hakata arvutama. K\u00f5igepealt \u00fc\u00fcr ja kommunaalkulud, siis toit ja transport. Kas lapse huviringi jaoks ka midagi \u00fcle j\u00e4\u00e4b? Aga kui tal on vaja uusi talvesaapaid v\u00f5i tuleb endal minna hambaarsti juurde? Tuhandete Eesti inimeste jaoks pole see kujuteldav olukord, vaid igakuine tegelikkus. Kuidas elu […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":4423,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[6],"tags":[58,49,59,45,53,21],"class_list":["post-4422","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-miinimumpalk-ja-sotsiaalpartnerlus","tag-eesti","tag-miinimumpalk","tag-sotsiaaldialoog","tag-tootajad","tag-tootamine","tag-tooturg"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4422","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4422"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4422\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4428,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4422\/revisions\/4428"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4423"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4422"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4422"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4422"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}