{"id":3927,"date":"2026-06-08T14:03:40","date_gmt":"2026-06-08T11:03:40","guid":{"rendered":"https:\/\/eakl.ee\/?p=3927"},"modified":"2026-06-16T14:23:59","modified_gmt":"2026-06-16T11:23:59","slug":"avalik-poordumine-hoolekande-kriis-ei-tohi-jaada-vaid-alamakstud-tootajate-olule","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eakl.ee\/en\/ametiuhingute-tegevus\/avalik-poordumine-hoolekande-kriis-ei-tohi-jaada-vaid-alamakstud-tootajate-olule\/","title":{"rendered":"Avalik p\u00f6\u00f6rdumine: hoolekande kriis ei tohi j\u00e4\u00e4da vaid alamakstud t\u00f6\u00f6tajate \u00f5lule"},"content":{"rendered":"

Kalle Liivam\u00e4gi,
\nRiigi- ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ameti\u00fchingu esimees<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

Eestis r\u00e4\u00e4gitakse hoolekandest sageli alles siis, kui inimene on j\u00e4\u00e4nud abita, pere kurnatusest l\u00e4bip\u00f5lenud v\u00f5i hooldekodu t\u00f6\u00f6taja sattunud eluohtlikku olukorda. Ometigi peaksime r\u00e4\u00e4kima hooldamisest nii kodus kui hooldekodus palju laiemalt. Arutama algatuseks, kas ja kuidas peab riik kaitsma t\u00f6\u00f6tajaid ning kui palju riik ja \u00fchiksond hoolet\u00f6\u00f6d \u00fcldse v\u00e4\u00e4rtustab.<\/p>\n

Riigi- ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ameti\u00fchingu nimel p\u00f6\u00f6rdun Vabariigi Valitsuse, Riigikogu, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja avalikkuse poole valusa s\u00f5numiga: erihoolekanne ja hooldusvaldkond on kriisis ning see kriis ei lahene ilma hooldajate ja tegevusjuhendajate t\u00f6\u00f6 v\u00e4\u00e4rtustamiseta. See t\u00e4hendab t\u00f6\u00f6tajatele k\u00f5rgema palga maksmist, t\u00f6\u00f6keskkonda turvalisemaks muutmist ja piisava personali palkamist.<\/p>\n

Euroopa Parlament r\u00f5hutab oma hiljutises seisukohas, et demograafiliste muutuste t\u00f5ttu on meil peagi hooldust vajavaid inimesi rohkem kui seni ning hooldus\u00fclesanded tuleb jagada \u00fchiskonnas v\u00f5rdsemalt. Hoolduskohustus ei tohi j\u00e4\u00e4da n\u00e4htamatuks, vaid naiste ja pereliikmete v\u00f5i alamakstud t\u00f6\u00f6tajate \u00f5lule. Parlament t\u00f5des \u00f5igesti, et hoolekanne ja hooldust\u00f6\u00f6 on \u00fchiskonna, ka majanduse alustala ning seda ei saa k\u00e4sitleda iseenesestm\u00f5istetavana.<\/p>\n

Eestis on see s\u00f5num eriti oluline erihoolekandes, kus tegevusjuhendajad toetavad ps\u00fc\u00fchilise erivajadusega inimesi, kelle igap\u00e4evane toimetulek s\u00f5ltub professionaalsest abist, juhendamisest ja j\u00e4relevalvest. See on t\u00f6\u00f6, mis n\u00f5uab nii teadmisi, vastutustunnet kui valmisolekut tegutseda ka keerulistes ning vahel lausa eluohtlikes olukordades.<\/p>\n

 <\/p>\n

T\u00f6\u00f6taja turvalisus peab olema sama oluline kui teenuse k\u00e4ttesaadavus<\/strong><\/p>\n

Riigikontrolli \u00fclevaade n\u00e4itab, et erihoolekande teenuskohtadest on suur puudus, j\u00e4rjekorrad on pikad ning inimesed peavad sobiva koha leidmiseks l\u00e4bima aastatepikkuse kadalipu. Samal ajal on riiklik rahastus j\u00e4\u00e4nud aastaid alla tegelike kulude. Kui teenuse hind katab keskmiselt vaid veidi \u00fcle 60% kuludest, pole v\u00f5imalik tagada ei piisava personali olemasolu, maksta \u00f5iglast palka v\u00f5i \u00fcldse teenust turvaliselt osutada.<\/p>\n

Selle kriisi keskmes on t\u00f6\u00f6tajad. Hooldajate ja tegevusjuhendajate nappus on madala palga, suure koormuse, ebapiisava rahastuse ning t\u00f6\u00f6 ohutuse alahindamise tagaj\u00e4rg. Kui t\u00f6\u00f6tajal lasub suur vastutus, kuid tema palk ei v\u00f5imalda \u00e4raelamist – siis lahkuvad kogenud hooldajad ja tegevusjuhendajad t\u00f6\u00f6le valdkondadesse, kus nende panust v\u00e4\u00e4rtustatakse rohkem. Uusi t\u00f6\u00f6tajaid on aga j\u00e4rjest raskem leida ning t\u00f6\u00f6le j\u00e4\u00e4nute koormus suureneb veelgi ja koos sellega kasvavad ka t\u00f6\u00f6ga seotud riskid.<\/p>\n

M\u00e4rtsi juhtum t\u00f5estab – hoolealune r\u00fcndas hooldajat k\u00e4\u00e4ridega, et t\u00f6\u00f6tajate ohutus peab olema tagatud ja seatud t\u00f6\u00f6korralduse esmaseks eesm\u00e4rgiks. Hooldaja v\u00f5i tegevusjuhendaja ei tohi j\u00e4\u00e4da \u00fcksinda. Eriti olukorras: kus tal puudub piisav info kliendi seisundi kohta, kus meeskond on alamehitatud v\u00f5i kus kriisiolukorra lahendamine s\u00f5ltub ainult \u00fche t\u00f6\u00f6taja kogemusest ja hetke \u00f5nneloosist.<\/p>\n

 <\/p>\n

Hoolekande t\u00f6\u00f6tajate palk tuleb t\u00f5sta vastavusse nende t\u00f6\u00f6 vastutusega<\/strong><\/p>\n

ROTAL-i ja hoolekandes t\u00f6\u00f6tavate inimeste nimel n\u00f5uan kolme otsustava sammu astumist:
\n1. Erihoolekande tegevusjuhendajate ja hooldajate t\u00f6\u00f6tasu tuleb t\u00f5sta tasemele, mis vastab nende t\u00f6\u00f6 vastutusele. Tegevusjuhendajate t\u00f6\u00f6tasu alampiir peab olema v\u00e4hemalt 80% Eesti keskmisest palgast ehk ligikaudu 1700 eurot bruto. See on m\u00f5istlik n\u00f5udmine – miinimum, et hoida valdkonnas t\u00f6\u00f6l inimesi, kelle t\u00f6\u00f6panus on \u00fchiskonna jaoks h\u00e4davajalik.<\/p>\n

2. Tuleb muuta erihoolekande rahastusmudelit nii, et teenuse pearaha kataks tegelikud kulud. Praegu toimib s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tajate madala palga, \u00fclekoormuse ja teenuseosutajate pideva kokkuhoiu arvelt. Seega tuleb rahastust planeerides arvestada eelarves ka t\u00f6\u00f6j\u00f5u palgat\u00f5usu, v\u00e4lja\u00f5ppe ja t\u00f6\u00f6ohutuse tagamisega; kriisiolukordade ennetamisega ja t\u00f6\u00f6tajate toetamisega ning lisaks ka hoonete ja inventari korrashoiuga. Erihoolekande hoonete planeering ja ruumid peavad toetama nii hoolealuste kui t\u00f6\u00f6tajate turvalisust.<\/p>\n

3. T\u00f6\u00f6tajate ohutus tuleb seada hooldusvaldkonna korraldamisel kesksele kohale. See t\u00e4hendab paremat infovahetust Sotsiaalkindlustusameti, teenuseosutajate, eestkostjate ja tervishoius\u00fcsteemi vahel. See t\u00e4hendab ka piisavat personali, regulaarset v\u00e4lja\u00f5pet, toimivaid riskihindamisi, kiiret abi ohuolukordades ning ps\u00fchholoogilist ja \u00f5iguslikku tuge t\u00f6\u00f6tajatele, kes on t\u00f6\u00f6l sattunud r\u00fcnnaku v\u00f5i muu raske juhtumi ohvriks.<\/p>\n

 <\/p>\n

Hooldajate t\u00f6\u00f6 vajab tunnustamist nii palgas, t\u00f6\u00f6tingimustes kui riigi otsustes<\/strong><\/p>\n

Euroopa Parlament on kutsunud liikmesriike liikuma hooliva \u00fchiskonna suunas. Hooliv \u00fchiskond ei t\u00e4henda ainult seda, et abivajaja m\u00e4rgatakse. See t\u00e4hendab ka seda, et inimest, kes teda iga p\u00e4ev aitab, ei j\u00e4eta vaesusriski, l\u00e4bip\u00f5lemise ja v\u00e4givallaohuga \u00fcksi.<\/p>\n

Me ei saa ehitada inimv\u00e4\u00e4rset hoolduss\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6tajate ennastsalgavusele ja vaikivale kannatamisele. Hooldajad ja tegevusjuhendajad teevad t\u00f6\u00f6d, mille v\u00e4\u00e4rtus avaldub iga p\u00e4ev inimeste turvalisuses, toimetulekus ja v\u00e4\u00e4rikuses. Nende t\u00f6\u00f6 vajab tunnustust, seda ka riigi otsustes.<\/p>\n

Kutsun valitsust ja Riigikogu \u00fcles k\u00e4sitlema erihoolekande rahastamist mitte kuluna, vaid v\u00e4ltimatu investeeringuna hoolealuste turvalisusesse, t\u00f6\u00f6tajate \u00f5igustesse ja \u00fchiskonna sidususse. K\u00f5ige haavatavamaid inimesi ei saa hoida s\u00fcsteem, mis j\u00e4tab nende eest hoolitsevad t\u00f6\u00f6tajad kaitseta.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kalle Liivam\u00e4gi, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Teenistujate Ameti\u00fchingu esimees   Eestis r\u00e4\u00e4gitakse hoolekandest sageli alles siis, kui inimene on j\u00e4\u00e4nud abita, pere kurnatusest l\u00e4bip\u00f5lenud v\u00f5i hooldekodu t\u00f6\u00f6taja sattunud eluohtlikku olukorda. Ometigi peaksime r\u00e4\u00e4kima hooldamisest nii kodus kui hooldekodus palju laiemalt. Arutama algatuseks, kas ja kuidas peab riik kaitsma t\u00f6\u00f6tajaid ning kui palju riik ja \u00fchiksond hoolet\u00f6\u00f6d […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3928,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[8],"tags":[96,111,108,110],"class_list":["post-3927","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ametiuhingute-tegevus","tag-hooldajad","tag-kriis","tag-rotal","tag-tegevusjuhendajad"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3927","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3927"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3927\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3930,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3927\/revisions\/3930"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3928"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3927"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3927"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3927"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}