Eelmisel aastal toimunud erihoolekandeteenuste k\u00e4ttesaadavuse kroonilisele puuduj\u00e4\u00e4gile viitav meeleavaldus riigikogu ees.<\/p>\n
Erihoolekandeteenuse pakkujad r\u00f5hutasid valitsusele ja sotsiaalministeeriumile tehtud avalikus p\u00f6\u00f6rdumises, et valdkonna kriisi lahendamiseks on vaja otsustavat ja viivitamatut sekkumist.<\/p>\n
Avaliku p\u00f6\u00f6rdumise teinud erihoolekandeteenuste pakkujate liit t\u00f5i riigikontrolli 2025. aasta auditist v\u00e4lja, et Eesti erihoolekandes\u00fcsteem on s\u00fcgavas kriisis. Riiklik rahastus on aastaid katnud vaid ligikaudu 60 protsenti tegelikest kuludest ning teenuse j\u00e4rjekorrad ulatuvad ebam\u00f5istlikult \u00fchest aastast kuni nelja ja poole aastani.<\/p>\n
\u00abSelle kriisi keskmes on tegevusjuhendajad \u2013 alamakstud ja \u00fclekoormatud spetsialistid, kelle t\u00f6\u00f6tingimused on viinud erihoolekandeteenuste j\u00e4tkusuutlikkuse kriitilise piirini,\u00bb kirjutas liit.<\/p>\n
\u00abRiigikontroll on toonud esile, et madalad palgad ja suur t\u00f6\u00f6j\u00f5u voolavus ei v\u00f5imalda t\u00f6\u00f6andjatel valida sobivaid t\u00f6\u00f6tajaid \u2013 praktikas palgatakse need, kes on valmis t\u00f6\u00f6le tulema. See t\u00e4hendab, et s\u00fcsteem ei l\u00e4htu enam inimeste vajadustest, vaid elluj\u00e4\u00e4misest. Sellel on otsene ja t\u00f5sine m\u00f5ju ps\u00fc\u00fchilise erivajadusega inimeste toimetulekule, turvalisusele ja elukvaliteedile.\u00bb<\/p>\n
Praegune palgatase ei ole liidu kinnitust m\u00f6\u00f6da konkurentsiv\u00f5imeline. Eesti keskmine brutopalk on 2092 eurot ning v\u00e4lja toodi, et kui hooldust\u00f6\u00f6tajad teenivad eakatele hooldusteenuseid pakkudes kuni 1790 eurot kuus, on see sageli k\u00f5rgem tegevusjuhendaja t\u00f6\u00f6tasust.<\/p>\n
Et tegevusjuhendajad on eriv\u00e4lja\u00f5ppega spetsialistid, tegi liit ettepaneku kehtestada nende t\u00f6\u00f6tasu alampiiriks v\u00e4hemalt 80 protsenti Eesti keskmisest palgast ehk 1700 eurot bruto.<\/p>\n
\u00abJuba 2024. aasta p\u00f6\u00f6rdumises, mille erihoolekandeteenuste pakkujate liit tegi, toodi esile palgasurve kasv, inflatsioon ning kollektiivlepingutest tulenev palgat\u00f5us tervishoiusektoris, kuid erihoolekandeteenuse rahastus ei ole sellele arengule j\u00e4rele j\u00f5udnud.<\/p>\n
Sellistes tingimustes ei ole kvaliteetse erihoolekandeteenuse j\u00e4rjepidev ja turvaline osutamine enam realistlik.<\/p>\n
2025. aastal rahastust ei suurendatud ning 2026. aasta ligikaudu kuni 10 protsenti t\u00f5us ei kata varasemat mahaj\u00e4\u00e4must ega t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulude tegelikku kasvu. Sellistes tingimustes ei ole kvaliteetse erihoolekandeteenuse j\u00e4rjepidev ja turvaline osutamine enam realistlik ilma sisulise palgataseme korrigeerimiseta.\u00bb<\/p>\n
Veel lisati riigikontrolli auditile osutades, et riiklikult kehtestatud teenuste rahastus ei ole olnud piisavas vastavuses tegelike kulude ega t\u00f6\u00f6turu tingimustega. Kuna tegevusjuhendajate t\u00f6\u00f6tasu kujuneb otseselt teenuse pearahast, seab kehtiv rahastusmudel teenuseosutajad olukorda, kus kvaliteeti ja j\u00e4tkusuutlikkust on keeruline tagada.<\/p>\n
\u00abSelline olukord ei ole pikaajaliselt j\u00e4tkusuutlik ning vajab l\u00e4bim\u00f5eldud lahendusi. Peame oluliseks rahastusmudeli ajakohastamist viisil, mis v\u00f5imaldaks pearahal katta senisest paremini tegelikke tegevuskulusid ega seaks teenuseosutajaid olukorda, kus puuduj\u00e4\u00e4ke tuleb tasakaalustada t\u00f6\u00f6tajate palga arvelt.<\/p>\n
Samuti on vajalik t\u00e4iendada pearaha arvestuse aluseid kulukomponentidega, mis ei ole praegu piisavalt arvesse v\u00f5etud. Eelk\u00f5ige on oluline arvestada hoonete ja inventari amortisatsioonikulu ning remondikulu, et teenuseosutajatel oleks reaalne v\u00f5imekus tagada ja arendada teenuse osutamiseks vajalikku keskkonda,\u00bb kirjutati p\u00f6\u00f6rdumises.<\/p>\n
Riik rikub hetkel seadust ja kohtupraktikat, mis n\u00e4eb ette maksimaalselt 3-kuulist ooteaega teenusele p\u00e4\u00e4semiseks.<\/p>\n
\u00abRiik rikub hetkel seadust ja kohtupraktikat, mis n\u00e4eb ette maksimaalselt 3-kuulist ooteaega teenusele p\u00e4\u00e4semiseks,\u00bb r\u00f5hutas liit hiljutisele riigikohtu lahendile viidates. Lisati, et ilma motiveeritud ja \u00f5iglaselt tasustatud tegevusjuhendajateta ei ole v\u00f5imalik luua uusi teenuskohti ega l\u00fchendada aastatepikkuseid j\u00e4rjekordi ning see j\u00e4tab k\u00f5ige haavatavamad \u00fchiskonnaliikmed abita.<\/p>\n
Nenditi, et kuigi valitsus on valdkonna rahastuse p\u00e4\u00e4stmiseks samme astunud, on see vaid v\u00e4ike \u2013 sisuliselt olematu \u2013 leevendus, mitte s\u00fcsteemne lahendus pikaajalisele alarahastusele. \u00abSamuti ei saa t\u00e4nane erihoolekandeteenuste rahastus oodata k\u00e4imasoleva erihoolekandeteenuste reformi l\u00f5ppemist, sest reformi tulemust pole v\u00f5imalik ette ennustada.<\/p>\n
Me ei saa lubada riiki, kus n\u00f5rgemate kaitsjad ja toetajad on j\u00e4etud vaesusriski. Kutsume otsustajaid \u00fcles viima tegevusjuhendajate palgatingimused koosk\u00f5lla nende t\u00f6\u00f6 tegeliku vastutuse ja elukallidusega, tagades seel\u00e4bi turvatunde nii t\u00f6\u00f6tajatele kui ka nende hoolealustele. Erihoolekandeteenuste \u00fclim alarahastatus on riikliku sisejulgeoleku k\u00fcsimus,\u00bb leidis liit.<\/p>\n
Source: PM<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Eelmisel aastal toimunud erihoolekandeteenuste k\u00e4ttesaadavuse kroonilisele puuduj\u00e4\u00e4gile viitav meeleavaldus riigikogu ees. Erihoolekandeteenuse pakkujad r\u00f5hutasid valitsusele ja sotsiaalministeeriumile tehtud avalikus p\u00f6\u00f6rdumises, et valdkonna kriisi lahendamiseks on vaja otsustavat ja viivitamatut sekkumist. Avaliku p\u00f6\u00f6rdumise teinud erihoolekandeteenuste pakkujate liit t\u00f5i riigikontrolli 2025. aasta auditist v\u00e4lja, et Eesti erihoolekandes\u00fcsteem on s\u00fcgavas kriisis. Riiklik rahastus on aastaid katnud vaid ligikaudu […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3866,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[73],"tags":[45,53,21],"class_list":["post-3865","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tooturg","tag-tootajad","tag-tootamine","tag-tooturg"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3865","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3865"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3865\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3869,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3865\/revisions\/3869"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3866"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3865"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3865"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3865"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}