T\u00f6\u00f6andja peab muutma palgakujunduse l\u00e4bin\u00e4htavaks, p\u00f5hjendatavaks ja kontrollitavaks ning t\u00f6\u00f6tajatel ja neid esindaval ameti\u00fchingul peab olema v\u00f5imalik palgal\u00f5he p\u00f5hjustega tutvuda, need vaidlustada ja palgas\u00fcsteemist k\u00f5rvaldada, kirjutab Kaia Vask.<\/p>\n
Meedias k\u00e4ib elav arutelu palkade l\u00e4bipaistvuse direktiivi \u00fcle, mille rahvasuu on ristinud “v\u00f5rdse palga direktiiviks”.<\/p>\n
Valitsus on asunud kaitsma tootsilikult k\u00e4itunud ettev\u00f5tjaid, kes pole kolme aasta jooksul vaevunud palgaanal\u00fc\u00fcsiks ettevalmistusi tegema ning lubab \u00f5igusakti j\u00f5ustumise kaks aastat edasi l\u00fckata. Nais\u00fchendused valmistuvad omakorda protestideks, sest Eesti naiste palk j\u00e4\u00e4b meeste omale ikka veel 12,2 protsenti alla ja just palgal\u00f5he v\u00e4hendamine on \u00fcks \u00f5igusakti eesm\u00e4rkidest. Ameti\u00fchingute juhina arvan aga, et ettev\u00f5tjad lihtsalt kardavad ameti\u00fchinguid ja h\u00e4sti informeeritud t\u00f6\u00f6tajaid.<\/p>\n
Milles on siis k\u00fcsimus? Kuidas on j\u00f5udnud olukord nii kaugele, et Eestis on puhkenud suisa tuline vaidlus ettev\u00f5tjate, naiste ja t\u00f6\u00f6tajate vahel. Ning valdkonna eest vastutav minister on asunud avalikult arutama, kui palju peaks Eesti direktiivi mittej\u00f5ustamise eest Euroopa Liidule trahvi maksma. Ja seej\u00e4rel oma s\u00f5nu s\u00f6\u00f6ma \u00fctlusega, et midagi me ikka \u00fcle v\u00f5tame, aga ettev\u00f5tjad palgal\u00f5hele koos t\u00f6\u00f6tajatega lahendusi otsima hakkama k\u00fcll ei pea.<\/p>\n
<\/p>\n
Ettev\u00f5tjad peavad ameti\u00fchingutega koost\u00f6\u00f6le asuma<\/strong><\/p>\n Palga l\u00e4bipaistvuse direktiivi tuum on see, et v\u00f5rdne palk ei tohi j\u00e4\u00e4da t\u00f6\u00f6tajale aimatavaks v\u00f5i juhuslikult teada saadavaks. T\u00f6\u00f6andja peab muutma palgakujunduse l\u00e4bin\u00e4htavaks, p\u00f5hjendatavaks ja kontrollitavaks ning t\u00f6\u00f6tajatel ja neid esindaval ameti\u00fchingul peab olema v\u00f5imalik palgal\u00f5he p\u00f5hjustega tutvuda, need vaidlustada ja palgas\u00fcsteemist k\u00f5rvaldada.<\/p>\n Direktiiv l\u00e4htub n\u00e4iteks probleemist, et t\u00f6\u00f6tajal ei ole sageli piisavalt infot, et aru saada, kas tema palk on \u00f5iglane. Just l\u00e4bipaistmatus muudab palgadiskrimineerimise Eestis raskesti m\u00e4rgatavaks ja veel raskemini t\u00f5endatavaks.<\/p>\n Seet\u00f5ttu annab \u00f5igusakt t\u00f6\u00f6tajale \u00f5iguse saada teavet ettev\u00f5ttes v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d tegevate t\u00f6\u00f6kaaslaste keskmiste palgatasemete kohta sugude l\u00f5ikes. See t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6taja ei pea enam l\u00e4htuma kuulujuttudest, ning on teabe saamisel s\u00f5ltumatu t\u00f6\u00f6andja heast tahtest.<\/p>\n Selgelt on ka kirjas, et t\u00f6\u00f6taja v\u00f5ib saada infot ja tuge ameti\u00fchingult ning palgal\u00f5he ilmnemisel tuleb t\u00f6\u00f6andjal otsida lahendusi koos t\u00f6\u00f6tajate esindajatega. Eriti t\u00e4htis on see t\u00f6\u00f6tasu \u00fchise hindamise puhul, kus anal\u00fc\u00fcsitakse mh nais- ja meessoost t\u00f6\u00f6tajate osakaalu, keskmisi t\u00f6\u00f6tasusid, muutuvtasusid, p\u00f5hjendamatuid erinevusi ning meetmeid palgaerinevuste k\u00f5rvaldamiseks. Ehk ma r\u00e4\u00e4gin praegu kollektiivsetest l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistest ning ameti\u00fchingu ja ettev\u00f5tja vahelisest koost\u00f6\u00f6st.<\/p>\n Praegu toimib suur osa palgas\u00fcsteeme loogika j\u00e4rgi, et t\u00f6\u00f6andja teab k\u00f5ike ja t\u00f6\u00f6taja v\u00e4ga v\u00e4he. Kui inimene ei tea, kuidas tema t\u00f6\u00f6tasu kujuneb v\u00f5i kas see on sarnane v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsel ametikohal t\u00f6\u00f6tava kolleegi omaga, pole tal ka tegelikku v\u00f5imalust eba\u00f5iglusele vastu astuda. V\u00f5i siis jalgadega olukorda lahendada, minnes t\u00f6\u00f6le t\u00f6\u00f6andja juurde, kes hindab tema t\u00f6\u00f6panust v\u00f5rdselt teistega. T\u00f6\u00f6taja eesm\u00e4rk t\u00f6\u00f6tades on m\u00fc\u00fca oma aega, teadmisi ja oskusi turuhinnaga. Seda olenemata oma soost.<\/p>\n Eesti positsioon Global Gender Gap Index 2025 edetabelis on vastuoluline. Oleme liikunud kiiresti soolise v\u00f5rdsuse suunas, t\u00f5ustes aastaga 29. kohalt 11. kohale, kuid naised on endiselt alaesindatud nii juhtivatel ametikohtadel kui ka otsustustasandil ja palgal\u00f5he v\u00e4heneb visalt. See viitab struktuursetele takistustele, mis ei lase naistel oma k\u00f5rget haridustaset t\u00e4ielikult realiseerida ei t\u00f6\u00f6turul ega \u00fchiskonnas. Seega on vaja sihitud poliitikaid, mis toetaksid naiste liikumist juhtivatele positsioonidele ning v\u00e4hendaksid palgal\u00f5het.<\/p>\n Oleme aastaid olnud Euroopa Liidus soolise palgal\u00f5he poolest n-\u00f6 kahelised. Euroopa Liidu palkade l\u00e4bipaistvuse direktiiv sunnib meid l\u00f5puks seda tunnistama ja sellega tegelema.<\/p>\n <\/p>\n T\u00f6\u00f6andja mugavus versus t\u00f6\u00f6tajate \u00f5igus teabele<\/strong><\/p>\n T\u00f6\u00f6andjad hoiatavad, et palkade l\u00e4bipaistvuse direktiiv toob ettev\u00f5tetele kaasa m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse halduskoormuse ja lisab b\u00fcrokraatiat ning et see v\u00f5ib tekitada organisatsioonides pingeid ja kahjustada konkurentsiv\u00f5imet. Nii see arvatavasti ongi, kuid kas ettev\u00f5tja mugavus kaalub \u00fcles t\u00f6\u00f6taja \u00f5iguse saada \u00fchesugust tasu v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rse t\u00f6\u00f6 eest?<\/p>\n Valitsus r\u00f5hutab, et direktiivi rakendamisel tuleb leida tasakaal t\u00f6\u00f6tajate \u00f5iguste ja ettev\u00f5tluskeskkonna konkurentsiv\u00f5ime vahel. Tasakaal on oluline, kuid see ei t\u00e4henda, et \u00fcks osapool v\u00f5iks j\u00e4tkuvalt j\u00e4\u00e4da t\u00f6\u00f6kohal infosulgu ja peaks leppima eba\u00f5iglase tasustamisega. Oluline on ka m\u00f5ista, et \u00f5igusakt ei n\u00e4e lahendusena ette vaid tehnilist aruandlust, millest tulenevale halduskoormuse t\u00f5usule viitavad ettev\u00f5tjad.<\/p>\n Tegelikult r\u00f5hutab palkade l\u00e4bipaistvuse direktiiv selgelt sotsiaaldialoogi rolli. Selles kirjutatakse, et sotsiaalpartnerite arutelu kollektiivl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5rdse tasustamise k\u00fcsimuste \u00fcle on oluline ning et sellele tuleb p\u00f6\u00f6rata erilist t\u00e4helepanu (p\u00f5hjendus 45). Veelgi enam, liikmesriike kutsutakse \u00fcles edendama sotsiaalpartnerite rolli ja kasutama \u00f5igust pidada kollektiivl\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi meetmete \u00fcle, millega v\u00e4hendatakse palgadiskrimineerimist.<\/p>\n V\u00e4ide, et palkade avalikustamine tekitab kollektiivis pingeid, v\u00f5ib t\u00f5si olla, aga need pinged ei teki sel juhul l\u00e4bipaistvusest, vaid seni varjul olnud erinevustest. L\u00e4bipaistvus muudab erinevused n\u00e4htavaks ja sunnib nendega tegelema, sest l\u00f5puks ei k\u00fcsi t\u00f6\u00f6taja ju midagi enamat kui vaid \u00f5iglast tasu oma t\u00f6\u00f6 eest ja ameti\u00fchingute keskliidu juhina arvan, et tal on \u00f5igus nii teabele kui \u00f5iglasele t\u00f6\u00f6tasule.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" T\u00f6\u00f6andja peab muutma palgakujunduse l\u00e4bin\u00e4htavaks, p\u00f5hjendatavaks ja kontrollitavaks ning t\u00f6\u00f6tajatel ja neid esindaval ameti\u00fchingul peab olema v\u00f5imalik palgal\u00f5he p\u00f5hjustega tutvuda, need vaidlustada ja palgas\u00fcsteemist k\u00f5rvaldada, kirjutab Kaia Vask. Meedias k\u00e4ib elav arutelu palkade l\u00e4bipaistvuse direktiivi \u00fcle, mille rahvasuu on ristinud “v\u00f5rdse palga direktiiviks”. Valitsus on asunud kaitsma tootsilikult k\u00e4itunud ettev\u00f5tjaid, kes pole kolme aasta jooksul […]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3651,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[73],"tags":[28,20,17,87,86,45,53,21,88],"class_list":["post-3648","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tooturg","tag-ametiuhing","tag-ametiuhingute-keskliit","tag-eakl","tag-naiste-palk","tag-palgalohe","tag-tootajad","tag-tootamine","tag-tooturg","tag-vordoiguslikkus"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3648","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3648"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3648\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3652,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3648\/revisions\/3652"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3651"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3648"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3648"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3648"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}