N\u00e4dala p\u00e4rast kogunevad Br\u00fcsselis Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid, et otsustada, millise majandusliku strateegiaga edasi minna ajal, mil geopoliitilised pinged, kaubanduskonfliktid ja tehnoloogiline konkurents survestavad Euroopa majandust \u00fcha tugevamalt. Eesti seisukohad kujundati t\u00e4na Riigikogus Euroopa Liidu asjade komisjoni ja v\u00e4liskomisjoni \u00fchisistungil.<\/p>\n
See arutelu puudutab otseselt Eestit, sest k\u00fcsimus on selles, milliseid t\u00f6\u00f6kohti Euroopas ja Eestis looma hakatakse, millised t\u00f6\u00f6stusharud p\u00fcsima j\u00e4\u00e4vad ning kui kindlalt inimesed end t\u00f6\u00f6l tunnevad. Kas majanduse \u00fcmberkujundamine hakkab toimuma t\u00f6\u00f6tajatega arvestades v\u00f5i nende arvelt?<\/p>\n
Eesti Ameti\u00fchingute Keskliidu (EAKL) hinnangul on laual kaks vastandlikku varianti. \u00dcks neist l\u00e4htub reeglite lihtsustamisest, halduskoormuse v\u00e4hendamisest ja t\u00f6\u00f6j\u00f5uturu paindlikumaks muutmisest. Praktikas v\u00f5ib see t\u00e4hendada t\u00f6\u00f6\u00f5iguse, t\u00f6\u00f6tajate kaitse ja sotsiaalsete garantiide n\u00f5rgenemist. Teine variant l\u00e4htub investeeringute kasvatamisest, t\u00f6\u00f6stuse arendamisest ja kvaliteetsete t\u00f6\u00f6kohtade loomisest. Olen Euroopa Ameti\u00fchingute Konf\u00f6deratsiooniga (ETUC) \u00fchte meelt, et ainult viimane neist suudab tugevdada nii Euroopa majandust kui selle konkurentsiv\u00f5imet.<\/p>\n
Euroopa t\u00f6\u00f6tlevas t\u00f6\u00f6stuses toimuv n\u00e4itab v\u00e4ga selgelt, et probleem pole vaid selles, nagu oleks Euroopas liiga palju reegleid. Eurostati t\u00f6\u00f6h\u00f5iveandmete p\u00f5hjal on anal\u00fc\u00fctikud v\u00e4lja arvutanud, et Euroopa t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus on viimasel kahel aastal kaotanud keskmiselt u 27 000 t\u00f6\u00f6kohta kuus. Statistika taga on inimesed, nende perede ja tervete piirkondade eluj\u00f5ulisus ning Euroopa majanduse s\u00f5ltumatus.<\/p>\n Just seet\u00f5ttu on Euroopa Komisjon r\u00f5hutanud vajadust tugevdada Euroopa Liidu (EL) \u00fchist turgu ning r\u00f5hutanud p\u00f5him\u00f5tet, et Euroopa avalik raha peab strateegilistes sektorites toetama tootmist ja kvaliteetsete t\u00f6\u00f6kohtade loomist eelk\u00f5ige Euroopas. See on ainu\u00f5ige l\u00e4htekoht. Selles olukorras on lihtne pakkuda lahenduseks vana retsepti: v\u00e4hendame regulatsioone, muudame t\u00f6\u00f6j\u00f5uturu paindlikumaks ja k\u00fcll siis konkurentsiv\u00f5ime kasvab. Kuid k\u00fcsimus on, kelle arvelt me seda teeme? Kui paindlikkus t\u00e4hendab t\u00f6\u00f6taja jaoks suuremat ebakindlust, n\u00f5rgemat kaitset ja v\u00e4iksemat l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisj\u00f5udu, on see allak\u00e4igutee.<\/p>\n ETUC on juhtinud t\u00e4helepanu sellele, et peamine probleem pole mitte reeglite rohkus, vaid ebapiisavad investeeringud. Nii Euroopa kui ka Eesti ettev\u00f5tted investeerivad teadus- ja arendustegevusse m\u00e4rgatavalt v\u00e4hem kui n\u00e4iteks USA ettev\u00f5tted. Samal ajal suunatakse aga m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa kasumist dividendideks ja aktsiate tagasiostuks. Selline mudel v\u00f5ib k\u00fcll parandada ettev\u00f5tte j\u00e4rgmise kvartali tulemusi, kuid ei ehita EL ja Eesti homset majandust.<\/p>\n R\u00f5hutan EAKL-i juhina, et Euroopa konkurentsiv\u00f5ime peab toetuma investeeringutele t\u00f6\u00f6stusesse, innovatsiooni ja taristusse. ELi senine sotsiaalne ja majanduslik mudel on tugev just seet\u00f5ttu, et on p\u00fc\u00fctud hoida tasakaalu ettev\u00f5tjate huvide ja t\u00f6\u00f6tajate \u00f5iguste vahel.<\/p>\n T\u00f6\u00f6tajate korralik palk pole mitte koorem majandusele, vaid selle kandetala. Kui inimestel on p\u00fcsivad ja kvaliteetsed t\u00f6\u00f6kohad, tunnevad nad end kindlamalt, tarbivad rohkem ja hoiavad raha ringluses. See toetab ettev\u00f5tteid, kasvatab n\u00f5udlust ja muudab siseturu tugevamaks.<\/p>\n Eesti valitsusel on aeg valida, kas minna Br\u00fcsselisse toetama l\u00fchin\u00e4gelikku joont, mis nimetab t\u00f6\u00f6tajate \u00f5iguste k\u00e4rpimist konkurentsiv\u00f5ime t\u00f5stmiseks v\u00f5i seista selle eest, et Euroopa tulevik rajataks investeeringutele, tugevale t\u00f6\u00f6stusele ja kvaliteetsetele t\u00f6\u00f6kohtadele.<\/p>\n Eesti peab toetama 19. ja 20. m\u00e4rtsil Br\u00fcsselis toimuval Euroopa Liidu \u00dclemkogul poliitikat, mis muudab Euroopa tugevamaks.<\/p>\n Kui Eesti Valitsus r\u00e4\u00e4gib Euroopa konkurentsiv\u00f5imest, siis peab ta ka ausalt v\u00e4lja \u00fctlema, kelle huve ta tegelikult kaitseb – kas kiiret kasumit sooviva kapitali v\u00f5i t\u00f6\u00f6tajate oma, sest inimeste t\u00f6\u00f6l p\u00fcsib kogu meie majandus. Selles valikus pole v\u00f5imalik j\u00e4\u00e4da erapooletuks.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" N\u00e4dala p\u00e4rast kogunevad Br\u00fcsselis Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhid, et otsustada, millise majandusliku strateegiaga edasi minna ajal, mil geopoliitilised pinged, kaubanduskonfliktid ja tehnoloogiline konkurents survestavad Euroopa majandust \u00fcha tugevamalt. Eesti seisukohad kujundati t\u00e4na Riigikogus Euroopa Liidu asjade komisjoni ja v\u00e4liskomisjoni \u00fchisistungil. See arutelu puudutab otseselt Eestit, sest k\u00fcsimus on selles, milliseid t\u00f6\u00f6kohti Euroopas ja Eestis looma […]<\/p>","protected":false},"author":3,"featured_media":3353,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[35],"tags":[28,20,17,43,24,59],"class_list":["post-3349","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-euroopa-liit","tag-ametiuhing","tag-ametiuhingute-keskliit","tag-eakl","tag-riigikogu","tag-seisukoht","tag-sotsiaaldialoog"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3349","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3349"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3349\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3356,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3349\/revisions\/3356"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3353"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3349"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3349"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3349"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\nTootmise h\u00e4\u00e4bumisega kaovad t\u00f6\u00f6kohad ja t\u00f6\u00f6tajate voli ise oma tulevikku kujundada<\/strong><\/p>\n
\nKa Eesti t\u00f6\u00f6turg peegeldab neid muutusi selgelt. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2025. aastal t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r 7,5 protsenti, mis n\u00e4itab j\u00e4tkuvat survet t\u00f6\u00f6turule. Samal ajal kasvas nii t\u00f6\u00f6tute kui ka h\u00f5ivatute arv, mis viitab omakorda n\u00e4htusele kui majandus kohaneb, kuid teeb seda valuliselt ja eba\u00fchtlaselt. K\u00f5ige suuremad muutused on toimunud t\u00f6\u00f6tlevas t\u00f6\u00f6stuses, kus eelmisel aastal v\u00e4henes h\u00f5ive absoluutarvudes k\u00f5ige enam.<\/p>\n
\nEesti majanduse \u00fcmberkujunemine leiab aset juba praegu<\/strong><\/p>\n
\nMajanduse \u00fcmberkujundamine peab toimuma l\u00e4bi t\u00f6\u00f6andjate ja ameti\u00fchingute sotsiaaldialoogi<\/strong><\/p>\n