Veebruari alguses, 9. veebruaril 2026, toimus Tallinnas Eesti Puuetega Inimeste Koja ruumides Euroopa poolaasta \u00fcmarlaud, kus arutati Euroopa Liidu liikmesriikide organiseeritud kodaniku\u00fchiskonna seisukohti riiklike reformi- ja investeerimisettepanekute ning nende rakendamise \u00fcle. \u00dcritus t\u00f5i kokku t\u00f6\u00f6tajate, t\u00f6\u00f6andjate ja kodanikuorganisatsioonide esindajad, kes andsid edasi oma soovid Eesti ja Euroopa Liidu poliitikakujundamisesse. Ameti\u00fchingute Keskliidust osalesid mitmed juhatuse liikmed, esimees Kaia Vask ning poliitikasekret\u00e4r Jaan-Hendrik Toomel.<\/p>\n
\u00dcmarlaua avas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poliitikaosakonna juhataja Riin Saluveer, kes andis \u00fclevaate Euroopa poolaasta struktuurist ja ajakavast. Tema s\u00f5nul on Eesti majandusprognoos m\u00f5\u00f5dukalt positiivne: 2026. aastal oodatakse \u00fcle 2% SKP kasvu, inflatsiooni p\u00fcsimist alla 3% ning samas j\u00e4tkuvalt suhteliselt k\u00f5rget t\u00f6\u00f6puudust. Samuti r\u00f5hutas ta Euroopa Komisjoni 2025. aasta riigip\u00f5hiseid soovitusi, mis keskenduvad kaitsev\u00f5ime tugevdamisele, maksubaasi laiendamisele, taastekava kiirendamisele ja t\u00f6\u00f6turu struktuursete probleemide lahendamisele.<\/p>\n
Aruteludes t\u00f5usid esile mitmed kitsaskohad. T\u00f6\u00f6tajate hinnangul on probleemiks madalad sissetulekud ja reformid, eriti rohep\u00f6\u00f6rde kontekstis. Toodi v\u00e4lja, et kodaniku\u00fchiskonna kaasamine on ebapiisav ning maksupoliitika, nagu n\u00e4iteks tulumaksu ja k\u00e4ibemaksu t\u00f5us \u2013 m\u00f5jutab madalama sissetulekuga inimesi ebaproportsionaalselt palju. Kriitikat p\u00e4lvis ka laevandussektorit koormav CO2 kvoodis\u00fcsteem, mis v\u00f5ib ohustada t\u00f6\u00f6kohti.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6andjate esindajad r\u00f5hutasid seevastu, et kriitilise t\u00e4htsusega on toidujulgeolek ja strateegiliste varude tagamine, samuti kaitsevaldkonna arendamine. Lisaks juhiti t\u00e4helepanu hariduss\u00fcsteemi ja t\u00f6\u00f6turu vajaduste mittevastavusele ning kutse\u00f5ppe arendamise vajadusele.<\/p>\n
Kodaniku\u00fchiskonna organisatsioonid juhtisid t\u00e4helepanu sotsiaalvaldkonna probleemidele, sealhulgas puuetega inimeste olukorrale. N\u00e4iteks peeti automaksu eba\u00f5iglaseks, kuna auto on paljudele puuetega inimestele h\u00e4davajalik abivahend. Samuti toodi esile k\u00f5rgeid energiakulusid, projektip\u00f5hise rahastuse j\u00e4tkusuutmatust ning puudulikku koost\u00f6\u00f6d riigi ja kodanike vahel.<\/p>\n
Olulise teemana k\u00e4sitleti ka riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamist, kus r\u00f5hutati tulemusp\u00f5hisuse p\u00f5him\u00f5tet. Samas j\u00e4i osalejate hinnangul ebaselgeks, kuidas tulemusi tegelikult m\u00f5\u00f5detakse ning mil viisil tagatakse projektide j\u00e4tkusuutlikkus p\u00e4rast rahastuse l\u00f5ppu.<\/p>\n
Riigieelarve ja pikaajalise eelarvepoliitika aruteludes t\u00f5status k\u00fcsimus Eesti eelarve j\u00e4tkusuutlikkusest ning Euroopa Liidu eelarvereeglite m\u00f5just. Toodi esile vajadus tugevdada sotsiaaldialoogi ja kollektiivlepingute rolli, samuti vajadust siduda erinevad poliitikameetmed ja uuringud praktiliste otsustega paremini.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes r\u00f5hutati \u00fcmarlaual, et toiduturvalisus, konkurentsiv\u00f5ime ja sotsiaalne \u00f5iglus peavad olema poliitikakujunduse keskmes. Samuti peeti h\u00e4davajalikuks kodaniku\u00fchiskonna aegsat ja sisulisemat kaasamist otsustusprotsessidesse ning selgema tagasiside andmist ettepanekutega arvestamise kohta. Lisaks t\u00f5deti, et haridusest t\u00f6\u00f6turule liikumine vajab senisest rohkem t\u00e4helepanu ning erinevate reformide tegelikku m\u00f5ju tuleb paremini hinnata.<\/p>\n
\u00dcritus n\u00e4itas selgelt, et kuigi Euroopa semestri raamistik pakub suuna reformideks, s\u00f5ltub reformide edukus suuresti liikmesriikide v\u00f5imest tasakaalustada majanduslikke, sotsiaalseid ja regionaalseid vajadusi ning kaasata otsustusprotsessidesse erinevad \u00fchiskonnagrupid.<\/p>\n
Info: Euroopa poolaasta,\u00a0<\/a>Eesti riigieelarve 2025, <\/a>\u00dcmarlaua kokkuv\u00f5te<\/a><\/p>\n <\/p>\n Euroopa poolaasta on Euroopa Liidu (EL) iga-aastane majandus- ja sotsiaalpoliitika koosk\u00f5lastuse periood, mille k\u00e4igus \u00fchtlustavad liikmesriigid oma eelarve- ja majanduspoliitika ELis \u00fchiselt kokku lepitud reeglitega.\u00a0K\u00e4esolev periood algas 2025. aasta s\u00fcgisel Euroopa Komisjoni prioriteetide seadmisega ning l\u00f5ppeb selle aasta oktoobris, kui liikmesriigid esitavad taas oma eelarvekavad. Seej\u00e4rel algab kogu protsess uuesti.<\/p>\n <\/p>\n Foto: Jaan-Hendrik Toomel<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Veebruari alguses, 9. veebruaril 2026, toimus Tallinnas Eesti Puuetega Inimeste Koja ruumides Euroopa poolaasta \u00fcmarlaud, kus arutati Euroopa Liidu liikmesriikide organiseeritud kodaniku\u00fchiskonna seisukohti riiklike reformi- ja investeerimisettepanekute ning nende rakendamise \u00fcle. \u00dcritus t\u00f5i kokku t\u00f6\u00f6tajate, t\u00f6\u00f6andjate ja kodanikuorganisatsioonide esindajad, kes andsid edasi oma soovid Eesti ja Euroopa Liidu poliitikakujundamisesse. Ameti\u00fchingute Keskliidust osalesid mitmed juhatuse liikmed, […]<\/p>","protected":false},"author":3,"featured_media":3290,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":["post-3289","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-euroopa-liit"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3289","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3289"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3289\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3295,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3289\/revisions\/3295"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3290"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3289"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3289"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3289"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}