{"id":1940,"date":"2017-04-09T11:00:00","date_gmt":"2017-04-09T08:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/eakl.ee\/uncategorized\/allkirjastatakse-palgalohe-vastu-plaan\/"},"modified":"2017-04-09T11:00:00","modified_gmt":"2017-04-09T08:00:00","slug":"allkirjastatakse-palgalohe-vastu-plaan","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eakl.ee\/en\/uudised\/allkirjastatakse-palgalohe-vastu-plaan\/","title":{"rendered":"V\u00f5rdse palga p\u00e4eval allkirjastatakse palgal\u00f5he vastu!plaan"},"content":{"rendered":"

Võrdse palga päeval 10. aprillil kell 10.00 allkirjastatakse Viru Keskuse Rahva Raamatus palgalõhe vastu!plaan, mille eesmärk on juhtida tähelepanu soolise ebavõrdsuse probleemile ühiskonnas. <\/p>\n

Vastu!plaanile kirjutavad alla:<\/strong> Inimõiguste Keskus, Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.<\/p>\n

Palgalõhe on Eesti ühiskonnas suur probleem. Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22%, st naiste tunnitasu oli ligi viiendiku väiksem kui meestel. Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on ametiühingud seadnud eesmärgiks ühe protsendi punkti võrra aastas palgalõhet vähendada. „Mul on väga hea meel, et oleme leidnud endale mõttekaaslasi liikumaks palgalõhe kaotamise poole. Tänane palgalõhe vastu!plaani allkirjastamine on samm edasi pikal teel,“ ütles Peterson.<\/p>\n

Eurostati andmetel oli 2015. aastal Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 16,3%. Palgalõhe oli väikseim Luksemburgis ja Itaalias (mõlemas 5,5%) ning kõrgeim Eestis (26.9%). “Euroopa kõrgeim palgalõhe on Eesti eduloole häbiplekiks. Aeg on küps ette võtta konkreetsed sammud palgalõhest lahtisaamiseks,” kommenteeris Leena Kivisild Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioonist.<\/p>\n

Palgalõhe kaotamine eeldab riigi, tööandjate ja töötajate tihedat koostööd<\/strong><\/p>\n

Eesti Inimõiguste Keskus on seisukohal, et soolist palgalõhe põhjustavad eelarvamused ning osaliselt ka diskrimineerivad hoiakud. „Sooline palgalõhe ei ole ainult töötavate naiste või väiksemat palka saavate naiste küsimus, vaid mõjutab kogu ühiskonda. See on inimõiguste küsimus,“ kommenteeris Kari Käsper Inimõiguste Keskusest. „Seda küsimust ei saa lahendada ainult poliitikud või riigiametnikud. Iga tööandja, iga töötaja ja iga kodanik saab oma panuse anda.“<\/p>\n

Ka Reet Laja Naisuurimus- ja Teabekeskusest rõhutas ühekoos tegutsemist kui peamist lahendust palgalõhe kaotamisel. „Viimase aja uurimused näitavad, et Eesti inimesed teadvustavad järjest rohkem seda, et lõhe naiste ja meeste palkade vahel on probleem. Seda probleemi saab kõige paremini lahendada ühiste jõupingutustega ja selles suunas me liigumegi,“ ütles ta.<\/p>\n

Anna teada, kui tunned töökohas soolist palgalõhet<\/strong> <\/p>\n

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta kutsub kõiki töötajaid üles võrdõigusvolinikule teada andma kui tekib kahtlustus, et kellelegi makstakse soo tõttu vähem palka. Ühendust saab võtta aadressil avaldus@volinik.ee
<\/a><\/strong>
“Palgalõhe on noorte emade ja sobivate lasteaiakohtade puuduse nägu. Laste kasvatamine ja töö tegemine peaks jälle koos olema tavaline elamise viis nii isadele kui emadele, nagu see Eesti ühiskonnas ikka on olnud, sest siis oleks ka naiste sissetulekud paremad,“ kinnitas Pakosta.<\/p>\n

Palgalõhe vastu!plaanis välja toodud eesmärke ja tegevusi tutvustavad allakirjutavate organisatsioonide esindajad 10.04 kell 10.00 Viru Keskuse Rahva Raamatus.<\/p>\n

More information:<\/strong>
Jane Niit
EAKL kommunikatsioonijuht
jane.niit@eakl.ee
+372 520 6857<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Võrdse palga päeval 10. aprillil kell 10.00 allkirjastatakse Viru Keskuse Rahva Raamatus palgalõhe vastu!plaan, mille eesmärk on juhtida tähelepanu soolise ebavõrdsuse probleemile ühiskonnas. Vastu!plaanile kirjutavad alla: Inimõiguste Keskus, Naisuurimus- ja Teabekeskus, Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Eesti Ametiühingute Keskliit ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Palgalõhe on Eesti ühiskonnas suur probleem. Statistikaameti andmetel oli Eestis […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1941,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1940","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1940","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1940"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1940\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1941"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1940"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1940"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1940"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}