Ametiühingud saatsid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile oma ettepanekud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse radikaalseks muutmiseks, kuna nii Haigekassa kui Tööinspektsiooni statistika haigestumiste ja tööõnnetuste osas on ametiühingute hinnangul šokeeriv.<\/p>\n
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul näitab statistika, et alates 2009. aastast on registreeritud tööõnnetuste arv kiiresti kasvanud, jõudes 2016. aastal viimase 20ne aasta rekordtasemeni. „Eelmisel aastal registreeriti lausa 5081 tööõnnetust, lisaks juhtus eelmisel aastal viimase kümnendi kõige rohkem surmaga lõppenud tööõnnetusi. Tööga seotud haigestumisi suudetakse aga registreerida vaid murdosa ning tõsist ennetustööd teevad liiga vähesed tublid ettevõtted,“ nentis Peterson. <\/p>\n
Vastutuse jagunemine peab olema ulatuslikum<\/strong> <\/p>\n Ametiühingud tegid ettepaneku, et seaduse reeglid laieneksid ka majanduslikult sõltuvale töötegijale ja vastutus reeglite järgimise eest peab ulatuma peatöövõtjani. Lisaks peavad tööandjale pandud sanktsioonid töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete rikkumise eest olema ennetavad, ainult tagajärgede trahvimisest ei piisa.<\/p>\n “Viimastel aastatel on juhtunud mitmeid surmaga lõppenud tööõnnetusi töölepingut mitteomanud partneritega, kes tegelikult viisid ellu peatöövõtja korraldusi. Arvestades muutunud töösuhete struktuuri peame õigeks rakendada Soome kogemust ka tööohutusalase kaitse ja vastutuse laiendamisel. See tagab iga pea- ja alltöövõtja motiveerituse rakendada kontrolli ohutusreeglite täitmise üle, ” kommenteeris Peterson.<\/p>\n Tööandjate ja töötajate koostöö paranemine on hädavajalik “Dialoog töötajate esindajatega töötervishoidu ja tööohutust puudutavates küsimustes peab olema kohustuslik ja regulaarne lähtudes töökeskkonna riskianalüüsist ja töötajate esindajate kirjalikest ettepanekutest. Tegime ettepaneku, et töökeskkonnavolinikud oleksid kohustuslikud alates 10 töötajaga ettevõttest, töökeskkonna nõukogud alates 150 töötajaga ettevõttest. Töökeskkonna volinikku võib asendada ametiühinguseaduse alusel valitud usaldusisik,“ sõnas ta. <\/p>\n Suurimaks probleemiks töökeskkonnariskide hindamata jätmine või riskide alahindamine „Oleme seisukohal, et alates 150 töötajaga ettevõttes peab riskianalüüsi koostama litsentseeritud teenusepakkuja, väiksematele ettevõtetele peab võimaldama riskianalüüsi koostamist isetestimise meetodil sobiva veebilahenduse kaasabil, ütles Peterson. „Lisaks toetame riskianalüüsi ja tervisekontrolli suuremat sidumist, muuhulgas ennetavat tervisekontrolli ohuteguritega kokkupuutumisel.“<\/p>\n Vajadus luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem „Enamus Euroopa riike on tänu tööinspektsioonide tõhusale tööle loonud kindlustuspõhise motivatsioonisüsteemi tööandjatele. Tööandjad mõistavad, et neil on kasulikum investeerida oma tootmisprotsesside ohutusse, kui maksta kõrget kindlustushüvist. Sarnased tööprotsessid on teisel pool Läänemerd oluliselt mehhaniseeritumad ja tervislikumad,“ lisas Peterson.<\/p>\n Ametiühingu nõuavad, et kõikidel Eesti inimestel oleks võimalus hoolitseda oma tervise eest, töötada ohutult ning jõuda koju tervena. Parimad praktikad saavad välja areneda ja toimida vaid tööandja, töötaja ja valituse kolmepoolses koostöös.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ametiühingud saatsid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile oma ettepanekud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse radikaalseks muutmiseks, kuna nii Haigekassa kui Tööinspektsiooni statistika haigestumiste ja tööõnnetuste osas on ametiühingute hinnangul šokeeriv. Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul näitab statistika, et alates 2009. aastast on registreeritud tööõnnetuste arv kiiresti kasvanud, jõudes 2016. aastal viimase 20ne aasta rekordtasemeni. […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1889,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1888","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1888","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1888"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1888\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1889"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1888"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1888"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1888"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
<\/strong>
Ametiühingujuhi sõnul on ette tulnud juhtumeid, kui töötajaid esindav ametiühing ei pääse ettevõtte territooriumile töökeskkonna kontrolli teostamiseks ega ole piisavalt kaasatud tööõnnetuste uurimisse ja järelaruteludesse. <\/p>\n
<\/strong>
Ametiühingud tegid ettepaneku, et ettevõtete riskianalüüsid oleksid tööinspektsioonile elektroonilises süsteemis nähtavad, et saaks pöörata rohkem tähelepanu rikkujatele ja teha pistelist kontrolli riskihinnangute adekvaatsuse kohta.<\/p>\n
<\/strong>
Ametiühingujuhi sõnul ei toeta kehtiv õigus olukorra paranemist. Lisaks töötervishoiu ja tööohutuse seadus muutmisele on vaja luua ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, mis lähtub iga tööandja tegevuse reaalsest riskiastmest ja motiveerib läbi investeeringute neid tegureid vähendama.<\/p>\n