{"id":1802,"date":"2018-09-12T10:00:00","date_gmt":"2018-09-12T07:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/eakl.ee\/uncategorized\/ametiuhingute-valimissoovid-2019\/"},"modified":"2018-09-12T10:00:00","modified_gmt":"2018-09-12T07:00:00","slug":"ametiuhingute-valimissoovid-2019","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eakl.ee\/en\/uudised\/ametiuhingute-valimissoovid-2019\/","title":{"rendered":"Ameti\u00fchingute Keskliit esitas oma valimissoovid v\u00f5imalikele tulevastele parlamendierakondadele"},"content":{"rendered":"

Esitatud soovides on valdkondadest rõhku pandud nendele, kus ametiühingute asjatundmine ja side on selgem – majandus, töö, teadmised, tervis. Valdkonna probleemid on kajastatud oma vaatenurgast ning välja on pakutud ka võimalikud lahendused. <\/p>\n

 <\/p>\n

Ametiühingute Keskliidu valimissoovid<\/span><\/p>\n

2019 Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel <\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n

Suur eesmärk<\/span>
<\/span><\/p>\n

\n

Soovime ja aitame kaasa, et Eestist saaks parim paik töötamiseks, kus töötegijate sissetulekud kasvavad ühtlaselt ja kiiremini kui elukallidus, kus valitseb lugupidav suhtlemisstiil tööandja ja töötegijate vahel, kus hoitakse tervist ja toetatakse inimeste isiklikku arengut.
<\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n

Social Dialogue<\/span><\/p>\n

\n

Probleem: <\/strong>Majandusteadlased on mitu aastat rääkinud keskmise sissetuleku lõksust või klaaslae efektist, millest välja murdmine üksi ettevõtjate teadmiste ja pingutustega ei ole mõeldav. Vaja on laiemat koostööd, kaasates sealhulgas töötajad. Uut tootlikkust otsides kogeme iga päevaga järjest enam, et ühetaoline tööõigus ei ole sobiv kõigile sektoritele ühte moodi ja vaja on sektoripõhist vabadust kujundada endale kõige sobivam tasakaalustatud tööre\u009eiim. See eeldab aga sotsiaaldialoogi parandamist igal tasemel. Esimesed sammud on astutud nii Euroopas kui Eestis, aga sotsiaalpartnerite rolli saab ja tuleb jätkuvalt tõsta.<\/p>\n

Mõtteid lahendusteks: <\/strong><\/p>\n

    \n
  1. Hoida alaliselt toimimas kõrgetasemelised kolmepoolsed läbirääkimised tööturgu mõjutavates küsimustes ning laiendada sama mudelit sektoritesse, kus tööturu osapooltel on piisavalt kattuvaid huvisid riigiinstitutsioonidega.<\/li>\n
  2. Taotleme riiklikku tuge sotsiaalpartnerite arengule. Ametiühingute tugevdamisel peame hädavajalikuks usaldusisikutele täiendava kaitse tagamist ja ametiühingu liikmemaksu lülitamist maksuvaba tulu hulka.<\/li>\n
  3. Vajame suuremate õiguste andmist sotsiaalpartneritele töölepinguseadusest kollektiivlepingutega erisuste tegemisel, pannes erilise rõhu sektoritaseme kollektiivlepingute soodustamisele, mis tagavad ettevõtetele ühtlased konkurentsitingimused.<\/li>\n
  4. Garanteerida ka ametnikele ILO standarditele vastavad õigused läbirääkimisteks ja kollektiivlepingute sõlmimiseks, ratifitseerides õigusselguse huvides ka vastavad ILO konventsioonid.<\/li>\n
  5. Viia Eestis kehtiv streigiõigus vastavusse ILO konventsioonide, soovituste ja praktikaga, sh lubada sotsiaalmajanduslikke töötegijate huvidest lähtuvaid poliitilisi streike ja kindlustada arbitraa\u009eotsused valdkondades, kus streikimine on keelatud või olulises mahus piiratud.<\/li>\n
  6. Arendada töökohademokraatiat ja aidata jõustada selleks 2007. aastast kehtivad töötegijate informeerimise ja konsulteerimise sätted töötegijate usaldusisiku seaduses.
    <\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

     <\/p>\n

    Majandus <\/span><\/p>\n

    \n

    Probleem:<\/strong> Eesti asumine geograafiliselt ja kultuuriliselt Ida- ja Põhja-Euroopa piiril on aidanud arendada majandust ja inimeste sissetulekuid heas tempos. Soovides siiski ühe põlvkonna jooksul elatustaset Lääne-Euroopaga ühtlustada, peame hoidma palgataseme tõusu keskmiselt vähemalt kuue protsendi tasemel. Ilma püsiva tööta tootlikkuse parandamisel on see ülesanne ebarealistlik. Ametiühingud soovivad seetõttu suuremat automatiseerimist, kasvu nutika tootmise, spetsialiseerumise ja töökorralduse, mitte töötundide arvu arvelt. Majanduse jätkusuutlikkuse huvides on ka maksimaalse tööhõive hoidmine, kus peaksime võtma eeskujuks kõige edukamad Põhjamaad.<\/p>\n

    Mõtteid lahendusteks: <\/strong><\/p>\n

      \n
    1. Toetada palkade ühtlast tõusu vähemalt 6 protsendi tasemel pikema aja jooksul, et kindlustada Eestis sissetulekute konvergentsitempot Euroopa Liidu vanade liikmesriikidega võrreldes, aidates seejuures eriti kaasa miinimumpalga tõusule, mis vähendab ebavõrdsust tööturul ja aitab kaasa majanduse uuenemisele. Erilist koostööd tahame teha erinevat liiki palgalõhede vähendamisel.<\/li>\n
    2. Panustada jõuliselt tootlikkuse tõstmisse nii protsessi- kui tooteinnovatsiooni toetamisega. Selleks soovitame reformida ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksustamist (soodustada reinvesteerimist tootlikkuse tõusu ja mitte soodustada kasumi reinvesteerimist välismaale), motiveerida riigipoolsete sihttoetustega ettevõtete investeeringuid teadus- ja arendustegevustesse ja uue tehnoloogia juurutamisse.<\/li>\n
    3. Hoida tööturul mõõdukat tööjõupuudust, mis motiveerib ettevõtteid kiiremale innovatsioonile ja liikumist suurema lisandväärtusega sektorite suunas. Lisatööjõu kaasamisel eelistada alahõivatud töötegijate gruppe (noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega isikud) kolmandatest riikidest toodava madala ja keskmise kvalifikatsiooniga tööjõule. Samuti on oluline vähendada tööpuudust piirkondades, kus see on keskmisest kõrgem.<\/li>\n
    4. Toetame reforme, mis tagavad riigi ja avalike institutsioonide struktuuri kaasajastamise ja efektiivse toimimise.<\/li>\n
    5. Parandada riigihangete kvaliteeti koostöös sektori sotsiaalpartneritega. <\/strong><\/li>\n<\/ol>\n

       <\/strong><\/p>\n

      Uued töösuhted <\/span><\/p>\n

      \n

      Probleem: <\/strong>Töörahulolu ja majanduskasvu tagamiseks on Eestile vaja uute paindlike töösuhete tarka rakendamist, õige tasakaalu saab saavutada ainult koostöös töötegijatega. Ida-Euroopalik unitaarne tööõigus on siin pigem takistuseks, sundides sama regulatsiooni järgima nii IKT-valdkonna idufirmasid kui traditsioonilisi kaevandusi. Samas kogu turu liberaliseerimine jätab sadu tuhandeid inimesi vajaliku kaitseta, põhjustades nii inimkannatusi ja seades ohtu ühiskonna stabiilsuse.<\/p>\n

      Mõtteid lahendusteks: <\/strong><\/p>\n

        \n
      1. Töötada Euroopa Liidu tasemel välja uus töösuhte definitsioon, mis haaraks uusi töövorme (platvormitöö jt) ja haavatavaid töötegijaid mitteklassikalise töösuhte kontekstis.<\/li>\n
      2. Peame tagama töötegijate võrdse kohtlemise tööturul olenemata töötamise vormist, sh väga olulisena maksud ja sotsiaalsed garantiid. Ka töötingimused peavad alluma ühesugusele kontrollile (Tööinspektsioon) sõltumata töötamise vormist. Siinjuures on oluline läbi mõelda vastutuse küsimus kaugtöö olukorras.<\/li>\n
      3. Kõik töötegijad, olenemata töösuhte vormist, peavad omama võimalust olla esindatud ametiühingute kaudu, st võimalust olla ühingu liige, leppida kokku töötingimused kollektiivlepingutega, olla vahendatud konfliktide lahendamisel jm.<\/li>\n
      4. Lubada rohkem valdkondlikke erisusi sektoriülese kollektiivlepinguga, sealhulgas võimaldada rohkem uusi töövorme, et tagada tasakaalustatult kõige tootlikum töötamise re\u009eiim.<\/li>\n
      5. Soodustada töökoha jagamist ja töökoormuse paindlikku kujundamist.<\/li>\n<\/ol>\n

         <\/p>\n

        Teadmised <\/span><\/p>\n

        \n

        Probleem: <\/strong>Majanduse struktuurimuutused on paratamatud ja hädavajalikud kõrgema sissetulekutaseme poole liikumisel. Sama kehtib automatiseerimise ja digitaliseerimise kohta. Tööandjad on kaevanud pikemat aega oskuste puuduse üle tööturul, mitmed sektorid on oma tulevikulootused seadnud ebarealistlikult koolidest tulevale noorele põlvkonnale. Ametiühingud peavad hädavajalikuks laiapõhjalise elukestva õppe kultuuri juurutamist, mis ei jää pidama keele, sissetuleku ja varasema hariduse piiridesse. Erinevatel hinnangutel on ligi 60 protsenti tööjõust regulaarsest õppest väljas, mis on suur oht inimeste tööhõivele ja toimetulekule ning pärsib kogu majanduse lennuvõimet.<\/p>\n

        Mõtteid lahendusteks: <\/strong><\/p>\n

          \n
        1. Vajame koordineeritud riiklikku tugisüsteemi, mis tagaks kõrgekvaliteedilise täiend- ja ümberõppe kõigile töötegijatele, sh erilise tähelepanuga väiksemate oskustega töötegijatele, ning tasuline õppepuhkus (töötegija sissetuleku säilitamisega) kogu vajaliku aja eest vastavalt kokkuleppele töötegijate ja tööandjate esindusorganisatsioonide vahel.<\/li>\n
        2. Juurutada paindlikumad õppevormid kõigil haridustasanditel, mis võimaldaks täiskasvanud õppija osalemist ning suurendada investeeringuid töötegijate koolitamisse – nii esma-, täiend- kui ümberõppeks.<\/li>\n
        3. Tahame suurendada töötegijate õpimotivatsiooni, seejuures hoogustada kutsetunnistuste kasutuselevõttu koostöös tööandjatega ja nende mõju suurendamist töötasule.<\/li>\n
        4. Luua tõhus ja laialdane osaoskuste tunnustamise süsteem, mis võimaldab tööturul tõendada mitteformaalselt omandatud, kuid tööelus vajalikke oskusi ja lisab motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks.<\/li>\n
        5. Parandada oluliselt kõigi töötegijate digitaalseid oskusi ja anda kõigile vajajatele paremad võimalused riigikeele ning teiste töökeskkonnas hädavajalike keelte õppimiseks.<\/li>\n
        6. Parandada koostööd tööturu osapoolte ja teenusepakkujate vahel nii kutsehariduse kui kogu elukestva õppe osas. Võtta üldise õppimiskultuuri juurutamine prioriteediks igal tasandil.<\/li>\n
        7. Iga viie aasta järel tagada kuueks kuuks õppe-ja enesetäiendamispuhkus koos keskmise palga säilitamisega.<\/li>\n<\/ol>\n

           <\/p>\n

          Tervis <\/span><\/p>\n

          \n

          Probleem:<\/strong> Kuigi oodatav eluiga on viimastel aastakümnetel jõudsalt kasvanud, ei saa sama öelda tervelt elatud eluaastate kohta. Ühelt poolt tekitab see täiendavat survet tervishoiu- ja sotsiaalkuludele, teisalt aga viib inimesi liiga vara tööturult ära. Kukub sissetulek, tarbimisvõime, töö jääb tegemata ja kogu majandus kannatab. Oodatav tööiga küll kasvab, kuid keskmisest 37,5 aastast ei piisa, et efektiivselt töötada isegi tänase pensionieani. Seejuures on olukord järsult halvem madalama sissetuku segmentides. Tervelt elatud aastate tõusuks on tervislike eluviiside propageerimise kõrval vaja vaadata üle tööelus peituvad terviseriskid (füüsilistest-keemilistest psühhosotsiaalseteni). Ka tervishoiusüsteemi varasem sekkumine haigustesse pikendab tervelt elatud elu ja hoiab kokku raskete haigusjuhtude ravikulude pealt.<\/p>\n

          Mõtteid lahendusteks: <\/strong><\/p>\n

            \n
          1. Seada eesmärgiks tervena elatud elu pikendamine, solidaarsusprintsiibi kaitsmine, patsientide omaosaluse piiramine ning süsteemi jätkusuutlikkus finantside ja teiste ressursside lõikes.<\/li>\n
          2. Tõsta oluliselt tõsiste tervisekahjustuste ennetustegevuste rahastamist, kasutades raha muuhulgas ennetavaks selgitustööks, sõeluuringute laialdasemaks kasutamiseks ja haiguste varajaseks avastamiseks.<\/li>\n
          3. Ennetamaks kahjuliku töökeskkonna kui olulise terviseriskide allika mõju sotsiaalsüsteemi kulutuste kasvule, luua viivitamatult töökeskkonna terviseriskide kompetentsikeskus, tagada adekvaatne kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haigestumiste registreerimine ja põhjuste tuvastamine ning tagada spetsiaalse kindlustusskeemiga tööterviseriskide maksimaalne vähendamine töökeskkonnas. Tööinspektsiooni järelevalvet tuleb tugevdada lisarahastuse, e-lahenduste ja töökorralduse muutmise teel.<\/li>\n
          4. Peame oluliseks taastada esimeste haiguspäevade hüvitamine, kuna maksusoodustustega tööandjate motiveerimine ei ole andnud soovitud laiapõhjalist tulemust. Samuti taastada 7-päevane lisapuhkus oluliste ohufaktoritega kokku puutuvatel töödel või asendada see lühema tööajanormiga senise töötasu säilitamisega.<\/li>\n
          5. Tervishoiusüsteemis tuleb luua digilahenduste ja lisainvesteeringutega efektiivne patsiendijuhtimise süsteem, mis seob omavahel ka tervise- ja sotsiaalteenused maksimaalse paranemise tagamiseks. Seejuures vajame ka regulaarse tervisekontrolli sidumist e-tervisega.<\/li>\n
          6. Ravikvaliteedi pidevaks paranemiseks vajame tõhusat meditsiiniliste äparduste ennetamise süsteemi ning investeeringute kasvu uute ravivõimaluste avastamiseks ja juurutamiseks.<\/li>\n
          7. Tervishoiusüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks ja ravijärjekordade lühendamiseks toetame raviprotsessi tervikrahastamise põhimõtte sisseviimist, uute rahastusallikate leidmist aastast 2021, haiglavõrgu arengukava uuendamist ja tsentraliseeritud ravimiostude laiendamist.<\/li>\n<\/ol>\n

             <\/p>\n

            Pensionid <\/span><\/p>\n

            \n

            Probleem:<\/strong> Euroopa Komisjoni ja OECD andmetel on Eestis suurimas vaesusriskis pensionärid ja töötud. Suhtelise vaesusriski arvutusmetoodikat tundes on selge, et pensionide 40protsendiline asendusmäär ei ole piisav, et vaesusrisk tulevikus väheneks. Paraku on Eesti pensionisüsteemi muudatused seadnud sihi just sellele tasemele mitte ainult tänaste pensionäride, vaid ka mitme järgmise põlvkonna jaoks. Ühiskonna stabiilsuse huvides on sihti muuta ja teha vajalikud otsused viivitamatult. Seejuures tuleb silmas pidada, et elanikkonna võime tulla toime kaugeneva pensionieaga on erinev, nõrgemaid saab aidata töötervishoiu ja elukestva õppe meetmetega.<\/p>\n

            Mõtteid lahendusteks: <\/strong><\/p>\n

              \n
            1. Eesmärgiga tõsta keskmine pension esimese ja teise samba koosmõjus üle 55% keskmisest palgast (netovõrdluses), muuta kohustuslikuks tööandja täiendavad maksed vähemalt proportsionaalselt töövõtjate panusega teise või kolmandasse pensionisambasse ja kaaluda esimese samba pensioni suurendamist erakorraliste tõusudega.<\/li>\n
            2. Innustame leidma lahendusi teise pensionisambaga seotud halduskulude vähendamiseks.<\/li>\n
            3. Teeme kõik soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate pensionide säilitamiseks, kuni ei ole rakendatud kõik pikaaegset töötamist toetavad reformid. Vajame seejuures tegelike töötingimuste analüüsi ning keskendumist tervist kahjustavatele ja pikaajalist töötamist takistavatele faktoritele.<\/li>\n
            4. Kõrgema terviseriski ja lühema karjäärivõimalusega aladel seadustada tööandja kohustuslikud maksed kolmandasse sambasse, et kompenseerida antud töötegijate kategooriate sissetulekulangus enne riikliku pensioniea saabumist.<\/li>\n
            5. Nõuame töötervishoiu ja -ohutuse reformi koos tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse ning sisuliste muudatustega töötervishoiu ja tööohutuse seaduses.<\/li>\n<\/ol>\n

               <\/p>\n

              Töötus<\/span>
              <\/strong><\/p>\n

              \n

              Probleem: <\/strong>Töötuskindlustuse viimasest suurest reformist on möödunud 10 aastat ja ilmnenud on olulised puudused, millele on juhtinud tähelepanu ka Euroopa Komisjon ja OECD. Adekvaatset kaitset töötuse puhuks suudab süsteem pakkuda vaid veerandile kõigist töötutest. Süsteem on paindumatu, ega tule toime pikaajaliste kriisidega, suunates pikemaajalised töötud aktiivsete tööturu meetmete süsteemist ja sellega koos ka Eesti tööturult välja. Samuti ei saa me olla rahul aktiivsete tööturumeetmete mahuga eriti olukorras, kus tööandjad kurdavad saadaval oleva tööjõu madalat oskuste taset.<\/p>\n

              Mõtted lahendusteks: <\/strong><\/p>\n

                \n
              1. Vajame töötuskindluse reformi, mis annaks piisava töötuskindlustuskaitse vähemalt 80 protsendile kõigist töötegijatest lähtudes töötegija laiendatud mõistest.<\/li>\n
              2. Taotleme töötuskindlustuse hüvitise määra suurendamist, jälgides seejuures, et see ei pikendaks vabatahtlikku töötust, kuid võimaldaks töötutele piisava ajavaru kvalifikatsioonile ja oskustele vastava samaväärse või parema töö leidmisel.<\/li>\n
              3. Peame oluliseks anda Töötukassa nõukogule volitused töötuskindlustushüvitise määra ja kestvuse reguleerimiseks vastavalt turusituatsioonile.<\/li>\n
              4. Jätkata ennetavate ja töötusega seotud koolitusmeetmete arendamist ja keskenduda osalusmäära tõstmisele eriti keskmise ja madalama oskuste tasemega töötegijate grupis.<\/li>\n
              5. Suurendada töötukassa võimekust adekvaatse karjäärinõu ning töö- ja koolitusvõimaluste pakkumisel. Kasutada kaasaegseid IT-tehnoloogiaid klientide nõustamisel, teenustele suunamisel ja õpivõimaluste mitmekesistamisel.<\/li>\n<\/ol>\n

                 <\/p>\n

                Maksud <\/span><\/p>\n

                \n

                Probleem: <\/strong>Vaatamata viimaste aastate maksumuudatustele hindame, et jätkuvalt lasub suurim maksukoormus mediaankeskmise sissetulekuga inimeste kohordis, mida peame ebaõiglaseks. Probleemiks on ka muutuvad äritavad, mille eesmärgiks on maksude optimeerimine eriti sotsiaal- ja tulumaksu arvelt. See seab suurima surve traditsioonilise töölepinguga töötavale töötegijale, kes peab enda teenitava tasuga suutma ülal pidada tervise- töötus- ja pensionikindlustuse skeemid.<\/p>\n

                Mõtteid lahendusteks: <\/strong><\/p>\n

                  \n
                1. Pooldame tulumaksusüsteemi, mis vähendab mediaankeskmisest vähem teenivate töötegijate liiga kõrget maksukoormust.<\/li>\n
                2. Peame õigeks ettevõtete tulumaksureformi, mis piirab soodustusi kasumi reinvesteerimisele (eesmärk soodustada tootlikkuse tõusu).<\/li>\n
                3. 3. Pooldame sotsiaalmaksu diferentseerimist vastavalt töökeskkonna riskiteguritele.<\/li>\n
                4. Vajaliku lisarahastuse leidmiseks õpetajate, siseriikliku julgeoleku töötegijate, sotsiaaltöötegijate ja teiste palgataseme tõstmiseks, peame õigeks ennekõike säästuvõimaluste leidmist perioodiliste nn nullbaasieelarvete kaudu ning vajadusel selliste uute maksude sisseviimist, mis ei koorma otseselt vaesemat elanikkonda.<\/li>\n
                5. Kuna tarbimismaksud koormavad enim töötegijaid, kellel puudub piisav sissetulek säästmiseks, soovime, et esmatarbekaupade ja -teenuste käibemaks kindlasti ei kasvaks.<\/li>\n
                6. Ümbrikupalkade tõrjumiseks soovitame siduda tulu- ja sotsiaalmaksupõrandad sektoritaseme kollektiivlepingutes sätestatud miinimumtasumääradega.<\/li>\n<\/ol>\n

                   <\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                  Esitatud soovides on valdkondadest rõhku pandud nendele, kus ametiühingute asjatundmine ja side on selgem – majandus, töö, teadmised, tervis. Valdkonna probleemid on kajastatud oma vaatenurgast ning välja on pakutud ka võimalikud lahendused.   Ametiühingute Keskliidu valimissoovid 2019 Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel   Suur eesmärk Soovime ja aitame kaasa, et Eestist saaks parim paik töötamiseks, […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1803,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1802","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1802","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1802"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1802\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1803"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1802"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1802"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1802"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}