{"id":1462,"date":"2022-05-13T12:00:00","date_gmt":"2022-05-13T09:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/eakl.ee\/uncategorized\/simson-ametiuhingutele-jargmine-kutteperiood-tuleb-eelnevaga-sarnane\/"},"modified":"2022-05-13T12:00:00","modified_gmt":"2022-05-13T09:00:00","slug":"simson-ametiuhingutele-jargmine-kutteperiood-tuleb-eelnevaga-sarnane","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eakl.ee\/en\/uudised\/simson-ametiuhingutele-jargmine-kutteperiood-tuleb-eelnevaga-sarnane\/","title":{"rendered":"Simson ameti\u00fchingutele: j\u00e4rgmine k\u00fctteperiood tuleb eelnevaga sarnane"},"content":{"rendered":"<p>Ameti&uuml;hingud korraldasid t&auml;na J&otilde;hvi Kontserdimajas koos piirkonna huvigruppide ja energeetika ala tippekspertidega &otilde;iglase &uuml;lemineku koosoleku, kus arutati energiaturul toimuvat, rohep&ouml;&ouml;rdega seonduvat ja Ida-Viru piirkonna tulevikuv&otilde;imalusi.<\/p>\n<p>Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson r&auml;&auml;kis oma s&otilde;nav&otilde;tus, et kuigi aastateks 2022 ja 2023 on otsustatud rohe-eesm&auml;rkide saavutamisele pisut leevendust anda, siis aastaks 2040. peame leidma Ida-Virumaa piirkonnale uusi h&auml;stitasuvaid t&ouml;&ouml;kohti.<\/p>\n<p>&bdquo;Euroopa Liidu eelarvest 37% on planeeritud keskkonna parandamiseks ja Eesti puhul moodustab see 3,3 miljardit eurot 7-aastase perioodi kohta,&ldquo; s&otilde;nas Simson lisades, et toetus Ida-Virumaale on &uuml;he inimese kohta arvestatult terve Euroopa peale suurim, kuid selle kasulikult rakendamiseks on ka erasektoril vaja teha k&otilde;vasti projekte.<\/p>\n<p>Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatari s&otilde;nul on praegu Eestis omatarbimise katmiseks piisavalt v&otilde;imsust ja v&otilde;imalusi, kuid need on t&auml;nasel turul v&auml;ga kalli omahinnaga ja mittekonkurentsiv&otilde;imelised.<\/p>\n<p>&bdquo;T&auml;na teeb energia Eestis kalliks gaasielektrijaamades kasutatav gaas, seega tuleb vabaneda s&otilde;ltuvusest fossiilsetest k&uuml;tustest ja seda saab teha rohep&ouml;&ouml;ret kiirendades, mitte edasi l&uuml;kates. Selleks, et saada rohkem soodsamat tootmist siinses hinnapiirkonnas, oleks k&otilde;ige realistlikum Eestis panustada tuuleenergiale. J&auml;rgneva k&uuml;mne aasta jooksul v&otilde;iks tuuleenergia maht neljakordistuda &ndash; k&otilde;igepealt maal ja siis ka merel,&ldquo; r&auml;&auml;kis Tatar.<\/p>\n<p>Eesti Energeetikat&ouml;&ouml;tajate Ameti&uuml;hingute Liidu juhatuse esimehe Sander Vaikma arvates on inimestel mingis piirkonnas elamiseks vaja t&ouml;&ouml;kohti ja normaalset t&ouml;&ouml;tasu. &bdquo;Eelk&otilde;ige tuleb toetada suurettev&otilde;tlust, sest suurettev&otilde;tluse juurde tekib ka v&auml;ike-ettev&otilde;tlus, mitte vastupidi,&ldquo; r&otilde;hutas Vaikma.<\/p>\n<p>Viru Keemia Grupi juhatuse liige Ahti Asmann r&auml;&auml;kis, et kui hinnad on k&otilde;igile turuosalistele samad, siis tootmises v&otilde;rdne konkurents s&auml;ilib, kuid kui riikide vahel peaksid tekkima suured k&auml;&auml;rid, siis muudab see konkurentsiv&otilde;imet, oluline on seejuures vaadata erinevust piirkondade vahel nii Euroopas kui kolmandate riikidega.<\/p>\n<p>Enefit Poweri juhi Andres Vainola s&otilde;nul on energiahindu ette prognoosida keeruline: &bdquo;T&auml;nane elektrihind on ebanormaalselt k&otilde;rge. Meie toodetud energia hinnast 80 protsenti moodustavad keskkonnatasud, sealhulgas CO2 tasu. Peame rohep&ouml;&ouml;ret tegema sammudena, mis on taskukohased nii eratarbijatele kui ettev&otilde;tetele,&ldquo; lausus Vainola ja juhtis t&auml;helepanu, et eelmisel aastal tootsid k&otilde;ik Eesti tuulepargid kokku umbes 750 gigavatt-tundi energiat, samal ajal tootis Enefit Power raagmetest ja puiduj&auml;&auml;tmetest 550 gigavatt-tundi ja lisas, et Eestis on 20 aasta jooksul kokku paigaldatud 120 tuulikut, mis moodustavad oma umbes 300-megavatise v&otilde;imsuse juures samav&auml;&auml;rse mahu Auvere jaamaga.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ameti&uuml;hingud korraldasid t&auml;na J&otilde;hvi Kontserdimajas koos piirkonna huvigruppide ja energeetika ala tippekspertidega &otilde;iglase &uuml;lemineku koosoleku, kus arutati energiaturul toimuvat, rohep&ouml;&ouml;rdega seonduvat ja Ida-Viru piirkonna tulevikuv&otilde;imalusi. Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson r&auml;&auml;kis oma s&otilde;nav&otilde;tus, et kuigi aastateks 2022 ja 2023 on otsustatud rohe-eesm&auml;rkide saavutamisele pisut leevendust anda, siis aastaks 2040. peame leidma Ida-Virumaa piirkonnale uusi h&auml;stitasuvaid [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1463,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1462","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1462","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1462"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1462\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1463"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1462"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1462"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1462"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}