{"id":1402,"date":"2022-11-28T09:00:00","date_gmt":"2022-11-28T07:00:00","guid":{"rendered":"https:\/\/eakl.ee\/uncategorized\/ulvi-tasane-tervishoiutootajate-hoidmiseks-on-vaja-toimivat-kollektiivlepingut-ja-toovaarilist-palka\/"},"modified":"2022-11-28T09:00:00","modified_gmt":"2022-11-28T07:00:00","slug":"ulvi-tasane-tervishoiutootajate-hoidmiseks-on-vaja-toimivat-kollektiivlepingut-ja-toovaarilist-palka","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/eakl.ee\/en\/uudised\/ulvi-tasane-tervishoiutootajate-hoidmiseks-on-vaja-toimivat-kollektiivlepingut-ja-toovaarilist-palka\/","title":{"rendered":"Tervishoiut\u00f6\u00f6tajate hoidmiseks on vaja toimivat kollektiivlepingut ja t\u00f6\u00f6v\u00e4\u00e4rilist palka"},"content":{"rendered":"<p>Tervishoiut&ouml;&ouml;tajaid on kriitiliselt v&auml;he ning personaliprobleeme pole v&otilde;imalik kiiresti lahendada. On t&otilde;en&auml;oline, et juba l&auml;hitulevikus ei pruugi teenuste k&auml;ttesaadavus ja kvaliteet olla Eesti inimestele ootusp&auml;rane. Ometi on t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad kollektiivleppe osas eri meelt ning p&ouml;&ouml;rdusid menetluse alustamiseks riikliku lepitaja poole.<\/p>\n<p>Eesti panustab tervishoidu 6,7% SKPst, see on ligi kolm protsenti v&auml;hem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Arenguseire Keskus prognoosib, et sama s&uuml;steemiga j&auml;tkates v&otilde;ib 2035. aastaks inimeste omaosalus kahekordistuda ning haigekassa eelarve 900 miljoni euroga miinusesse j&otilde;uda. Rahanappusest suurem probleem on aga tervishoiut&ouml;&ouml;tajate v&auml;hesusest tekkinud kriis, millest on juba pikalt r&auml;&auml;gitud.<\/p>\n<p>Eesti Tervishoiut&ouml;&ouml;tajate Kutseliidu president Ulvi Tasane r&auml;&auml;gib: &ldquo;Suurimaks murekohaks on tervishoiut&ouml;&ouml;tajate palk, selle kokku leppimine on &uuml;le ootuste keeruliseks osutunud. K&uuml;sisime m&auml;rgatavat palgat&otilde;usu, esitasime augustis j&auml;rgmise kahe aasta kollektiivleppe projekti ja alustasime t&ouml;&ouml;andjatega l&auml;bir&auml;&auml;kimisi.&ldquo; N&auml;gemus kollektiivleppe sisust on aga Tervishoiut&ouml;&ouml;tajate Kutseliidul ja t&ouml;&ouml;andjatel sedav&otilde;rd erinev, et t&auml;na n&auml;hakse ainsa v&otilde;imalusena l&auml;bir&auml;&auml;kimiste j&auml;tkamist riikliku lepitaja osalusel. Tasane t&auml;iendab: &bdquo;Eesti suurim v&auml;&auml;rtus on inimesed, kuid rahvastik vananeb ja tervishoius nagu ka mujal napib t&ouml;&ouml;tajaid. Kriitilise piirini j&otilde;udnud personalinappus ei lahene leige suhtumisega. Tegutseda tuleb kohe &#8211; t&otilde;sta palka ja parendada t&ouml;&ouml;tingimusi, et hoida paigal neid t&ouml;&ouml;tajaid, kes t&auml;na veel s&uuml;steemis palgal on.&ldquo;<\/p>\n<p>Tervishoiut&ouml;&ouml;tajate nappust kompenseeritakse tihti &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga, mis on alates 2016. aastast pidevas kasvutrendis. Kuigi osa tervishoiut&ouml;&ouml;tajaid eelistabki suure koormusega t&ouml;&ouml;tamist, ei saa pikemas perspektiivis s&uuml;steemse &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga probleemi lahendada, sest see p&otilde;hjustab spetsialistidel kurnatust, t&otilde;stes l&auml;bip&otilde;lemise ohtu. R&auml;&auml;kimata v&auml;ljavaatest ohustada ehk patsientide heaolu.<\/p>\n<p>Riigikontrolli arvates tuleks tervishoiut&ouml;&ouml;tajatele kehtestada koormusnormid ja neist kinni pidada. Tervishoiut&ouml;&ouml;tajate Kutseliidu arvates aitaks Inimeste puudust m&otilde;nev&otilde;rra v&auml;hendada innovatsioon ning abi oleks toimivast kollektiivlepingust ja t&ouml;&ouml;v&auml;&auml;rilisest palgast.<\/p>\n<p>L&auml;hem info: <br \/>Eesti Tervishoiut&ouml;&ouml;tajate Kutseliidu president Ulvi Tasane, telefon 5335 9405<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tervishoiut&ouml;&ouml;tajaid on kriitiliselt v&auml;he ning personaliprobleeme pole v&otilde;imalik kiiresti lahendada. On t&otilde;en&auml;oline, et juba l&auml;hitulevikus ei pruugi teenuste k&auml;ttesaadavus ja kvaliteet olla Eesti inimestele ootusp&auml;rane. Ometi on t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad kollektiivleppe osas eri meelt ning p&ouml;&ouml;rdusid menetluse alustamiseks riikliku lepitaja poole. Eesti panustab tervishoidu 6,7% SKPst, see on ligi kolm protsenti v&auml;hem kui Euroopa Liidus [&hellip;]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1403,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1402","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1402","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1402"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1402\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1403"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1402"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1402"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1402"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}