Ametiühingute Keskliidu iga-aastase maikonverentsi fookus oli sel aastal miinimumpalgal, mis on osa sotsiaal- ja tööhõivepoliitikast, kaitstes töötajaid põhjendamatult madalate palkade eest. Sellega saab tagada töötajatele õiglase osa ettevõtte tulust, suurendades nii ühiskonna võrdsust ja vähendades palgavaesust. Kõrgem miinimumpalk soodustab ühtlasi majanduskasvu, motiveerib tööandjaid innovaatilisi lahendusi otsima ning rutiinseid lihttöid tehnoloogiaga asendama.<\/p>\n
Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel kordas üle ametiühingute maikonverentsil Kadri Seedri poolt välja öeldu: „Majanduslikult kehvasti toimetulevad töötajad, kes üldjuhul asetsevad palgataseme madalamas osas, on tööotsinguil aktiivsemad kui piisava sissetulekuga inimesed. Väga halvasti toimetulevatest töötajatest otsib aga lausa 30 protsenti igapäevaselt uut töökohta.“ Seega on miinimumpalga piisavale tasemele tõstmine kasulik nii riigile, tööandjatele kui ametiühingutele.<\/p>\n
Nii on mõistetav, et ametiühingutel on suur soov sõlmida Eestis üha enam sektoriüleseid kollektiivleppeid, mis laienevad kogu valdkonna töötajaskonnale. Toomel kutsub siinkohal töötajaid teadvustama endale kasu, mida nad saavad ametiühingu liikmeks astumisest ja ühiselt miinimumpalga ning muude hüvede (nt tasuta juristi teenus) eest seismisest. Pealegi on miinimumpalga mõju on laialdasem kui alampalka teeniva inimese veidi paksem rahakott. Selle tõstmine survestab koheselt ka alampalgast kõrgemal asetsevaid palku ja soodustab riigi maksutulu laekumist.<\/p>\n
Eesti Ametühingute Keskliidu esimees andis konverentsil üle ka Ametühingute Keskliidu kuldmärgid Jüri-Sander Vaikmale ja Oleg Tšubarovile, kellest esimene on tegutsenud ametiühingutes pikka aega – endine Ametiühingute Keskliidu organisatsioonisekretär juhib täna Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liitu ning teine on Eesti Raudteelaste Ametiühingu juht, kes seisab alati lihtsa tööinimese õiguste eest.<\/p>\n
Liina Carr Euroopa Ametiühingute Konföderatsioonist nimetas Ametiühingute Keskliidu konverentsil „Räägime palgast“ hulga argumente piisava miinimumpalga poolt. Toon neist mõned siin välja: piisav miinimumpalk 60% mediaanpalgast ja 50% riigi keskmisest palgast ei vähenda tööhõivet ega mõjuta ettevõtete konkurentsivõimet, soodustab olemasolevate töötajate hoidmist ja uute töötajate värbamist ning suurendab maksutulu. Samas väheneb sooline palgalõhe ja kulu tööturutoetustele.<\/p>\n
Märtsis kiitis Euroopa Parlament heaks direktiivi soolisest palgalõhest. See meede on vastu võetud selleks, et naistel ja meestel oleks samaväärse töö eest võrdne palk. Ajalooliselt on naiste tööd olnud alahinnatud ja -tasustatud, aga 2022. aastal töötavad naised Euroopa Liidus ikka veel nädalas rohkem tunde kui mehed (arvestades nii tasustamata kui palgatööd). Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent, dr Kadri Aavik andis oma esitluses ülevaate Eesti töötajate, juhtide ja soolise võrdõiguslikkuse temaatikaga kokku puutuvate riigiametnike hoiakutest ja arusaamadest, sh väärarusaamadest soolise palgalõhe kohta. Samuti arutles ta nende hoiakute tagajärjede üle soolise palgalõhe jätkumisele Eesti tööturul.<\/p>\n
Võib ju spekuleerida teemal, et järsk miinimumpalga tõstmine soodustab väljaspool Tartut ja Tallinnat, eriti maapiirkondades töökohtade kadumist. Jaan-Hendrik Toomel arvab aga, et sellist ohtu pole. „Palgad poevad ümbrikust välja ning lõpuks saame teada, millises suurusjärgus tegelikult maapiir-kondades töötasu makstakse. Palga muutuvad läbipaistvaks ja reaalselt võrreldavaks,“ võtab Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel palgateema kokku.<\/p>\n
<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Ametiühingute Keskliidu iga-aastase maikonverentsi fookus oli sel aastal miinimumpalgal, mis on osa sotsiaal- ja tööhõivepoliitikast, kaitstes töötajaid põhjendamatult madalate palkade eest. Sellega saab tagada töötajatele õiglase osa ettevõtte tulust, suurendades nii ühiskonna võrdsust ja vähendades palgavaesust. Kõrgem miinimumpalk soodustab ühtlasi majanduskasvu, motiveerib tööandjaid innovaatilisi lahendusi otsima ning rutiinseid lihttöid tehnoloogiaga asendama. Ametiühingute Keskliidu esimees Jaan-Hendrik […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1359,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1358","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1358","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1358"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1358\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1359"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1358"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1358"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1358"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}