Eesti Ametiühingute Keskliit korraldab igal aastal kollektiivläbirääkimiste strateegiakonverentsi, mis 2023. aastal keskendus peaasjalikult kollektiivläbirääkimiste kogemusele Eestis, Soomes ja Saksamaal. Eestis on täna kaks sektoripõhist kollektiivlepingut – tervishoiutöötajate ja bussijuhtide oma, mistõttu tutvustasid enda pikaaegset kogemust kollektiivsete läbirääkimiste pidamisel Ulvi Tasane Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidust ja Üllar Kallas Eesti Transpordi ja Teetöötajate Ametiühingust.<\/p>\n
Koos Ulvi Tasasega viisid kuulajad tervishoiutöötajate kollektiivlepingu telgitagustega kurssi Katrin Rehemaa Eesti Arstide Liidust ja Urmas Sule Eesti Haiglate Liidust. Bussijuhtide üldtöökokkuleppe kogemuslugu jagas üheskoos Üllar Kallasega MTÜ Autoettevõtete Liidu direktor Kersten Kattai. Kui tervishoiutöötajad seadsid rõhuasetuse sotsiaaldialoogile kui kollektiivleppe sõlmimise alusele, siis autoettevõtted muretsevad hoopis bussijuhtide järelkasvu pärast. Tervelt kaks kolmandikku bussijuhtidest on täna pensionieelsesesse ikka jõudnud.<\/p>\n
Soome ametiühingud peavad kõige olulisemaks uute liikmete värbamist<\/strong><\/p>\n Rami Lindström Soome Ametiühingute Keskliidust (SAK – The Central Organisation of Finnish Trade Unions) tutvustas Soome kollektiivläbirääkimiste ajalugu, mis ulatub aastasse 1940 ning süsteemi, mis täna liigub sektoripõhistest lepetest pigem ettevõtte tasandile. Ametiühingutel on järelevalveõigus ning väikeste ühingute liitmise asemel panustatakse uute töötajate ehk ametiühinguliikmete värbamisse, mida peetakse kõige olulisemaks tegevuseks. Lindström tõi välja ka peamised ametiühinguga liitumise põhjused Soomes, milleks 72% vastanuist nimetas ametiühingu tuge probleemide korral tööandjaga ja sissetulekust sõltuvat töötutoetus ning ametiühingu poolt peetavaid läbirääkimisi töötingimuste üle, nagu nt töötasu ja -aeg.<\/p>\n Mikko Siljander Soome Teenindussektorite Ametiühingust (PAM Service Union United) rääkis liikmeskonna kasvatamisest, inspireerides oma kogemusega ja jagades häid ideid ametiühingu liikmeskonna organiseerimiseks. PAM, mille liikmed on teenindajad kaubandustöötajatest apteekrite ja juuksuriteni, on kahel viimasel aastal korraldanud aktiivselt liikmete värbamiseks kampaaniaid, suurendas liikmeskonda läbi töökogukonna kasvatamise ja liikmete aktiivse värbamise. Siljander rõhutas, et üks värbamistaktika töötab igal pool, sest võtmetegijaiks on aktiivsed, kvalifitseeritud ja koolitatud usaldusisikud. PAMi kogemuses on oluline roll omavahelisel suhtlusel, liidrid töökohtadel teevad ära peamise töö. Uute liikmete värbamiseks ja aktiivsete liikmete esile kerkimiseks peab Mikko Siljander parimaks viisiks korraldada aktsioonide.<\/p>\n Saksamaal plaanib ametiühing elavdada kollektiivlepingute eeliste avalikku arutelu<\/strong><\/p>\n Friederike Posselt Saksa Ametiühingute Konföderatsioonist (DGB – German Confederation of Trade Unions) andis ülevaate Saksamaa kollektiivläbirääkimiste hetkeseisust. Kehtib põhimõte “üks organisastioon, üks ametiühing”, nii peab näiteks trükikoja lukksepp kuuluma trükikodade ametiühingusse ning ei saa astuda metallitöötajate ühingusse. Streikida saab vaid nende tingimuste parandamiseks, mis pole kollektiivlepingutega veel kokku lepitud. Kollektiivlepingute maht on Saksamaal aastast 1995 vähenenud 30 protsenti, pisendades oluliselt võimalust läbirääkimistega ametiühinguliikmete töötingimusi parandada.<\/p>\n Ministeerium ootab sotsiaalpartneritelt kollektiivläbirääkimiste edendamise tegevuskavva ettepanekuid<\/strong><\/p>\n Eesti Ametiühingute Keskliidu 2023. aasta strateegiakonverentsi lõpuettekande pidas Maria-Helena Rahumets Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonnast. Euroopa Parlamendi miinimumpalga direktiivist tuleneb kohustus töötada Eestis välja tegevuskava kollektiivläbirääkimiste edendamiseks ja töötajaskonna kollektiivlepingutega hõlmatus tõstmiseks 80 protsendini. Esimeseks sammuks oli sotsiaaldialoogi edendamine, milleks sõlmiti mai lõpus kolmepoolne hea tahte kokkulepe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Tööandjate Keskliidu ja Ametiühingute Keskliidu vahel.<\/p>\n Tegevuskava koostamiseks ootab ministeerium ettepanekuid sotsiaalpartneritelt, kuid pakub ka ise välja võimalikud tegevused nagu näiteks teavitustöö, kampaaniad või tööandjate edulugude jagamine teiste motiveerimiseks. Lisaks võimaldab töölepinguseadus täna teatud juhtudel kollektiivlepinguga erisusi. Siinkohal on aga oluline tööandjate ja ametiühingute soov – kas vajatakse erisusi ettevõtte- või sektoritasandi lepete juures? Täna on näiteks võimalikud kokkulepped töö- ja puhkeaja ning töötasu osas, aga millised tingimused võiksid laiendatud kokkuleppes veel olla?<\/p>\n Rahumets pakkus välja ka mitmeid ideid, millest mõned siin välja toome: kollektiivlepingu sõlmimiseks õigustatud isikute ringi laiendamine (nt platvormitöö tegijad); ILO 151 ja 154 konventsiooni ratifitseerimine; ametnike streigiõigus; hoiatusstreigi korraldamise õigus usaldusisiku kaitseks; lepitusmenetluse maksimaalne kestus jne.<\/p>\n Ettekannete vahel elavdas konverentsi arutelu kollektiivlepingute (sh sektorilepete) sõlmimise võimalustest. Mõttevahetust modereeris Peep Peterson, mõtteid vahetasid Arto Aas Tööandjate Keskliidust, Jaan-Hendrik Toomel Eesti Ametiühingute Keskliidust ning pikaaegne Riigikogu ja selle sotsiaalkomisjoni liige – Helmen Kütt Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.<\/p>\n Eesti Ametiühingute Keskliidu korraldatav iga-aastane strateegiakonverents toimus 14. septembril 2023. aastal ametiühingute majas aadressil Laulupeo 24, Tallinn. Konverentsi põhiteemaks oli kollektiivläbirääkimine ning ürituse peakorraldajaks Eesti Ametiühingute Keskliidu palgasekretär Kaja Toomsalu.<\/p>\n Foto: Maria Jeskova<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eesti Ametiühingute Keskliit korraldab igal aastal kollektiivläbirääkimiste strateegiakonverentsi, mis 2023. aastal keskendus peaasjalikult kollektiivläbirääkimiste kogemusele Eestis, Soomes ja Saksamaal. Eestis on täna kaks sektoripõhist kollektiivlepingut – tervishoiutöötajate ja bussijuhtide oma, mistõttu tutvustasid enda pikaaegset kogemust kollektiivsete läbirääkimiste pidamisel Ulvi Tasane Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidust ja Üllar Kallas Eesti Transpordi ja Teetöötajate Ametiühingust. Koos Ulvi Tasasega viisid kuulajad […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1334,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1333","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1333","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1333"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1333\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1334"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1333"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1333"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1333"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}