Kolmepoolne kohtumine toimus teisipäeval, 12. detsembril Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ning majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo vahel. Kokkusaamisel arutati nii päevakajalisi töövaldkonna teemasid kui 1. jaanuarist graafikuga töötajatele rakenduvaid töö- ja puhkeaja nõudeid. Kokku lepiti, et nii keskliidud kui Tööinspektsioon koguvad järgnevatel kuudel töötajatelt ja tööandjatelt infot muutunud nõuetega kohanemise kohta ning tööinspektsioon keskendub esimestel kuudel eelkõige toetamisele ja nõustamisele.<\/p>\n
Minister Tiit Riisalo sõnas, et riigi eesmärk on uuest aastast tööandjaid pikema puhkeajaga töögraafikutele üleminekul toetada. Tema sõnul võetakse samal ajal sotsiaalpartnerite ja teiste liitudega aega aruteluks, et mõista, kas on sektoreid, kus täiendava puhkeaja võimaldamisel on väga oluline negatiivne mõju teenuste kättesaadavusele.<\/p>\n
Kohtumise peamiseks aruteluteemaks oli Euroopa Kohtu kevadine kohtuotsus ning selle mõju graafikuga töötajate töö- ja puhkeaja nõuetele. Eesti töölepingu seadus näeb ette, et töötajal peab olema igapäevane puhkeaeg (vähemalt 11 tundi järjest) ning iganädalane puhkeaeg (tavalise tööaja puhul vähemalt 48 tundi järjest või summeeritud tööaja puhul vähemalt 36 tundi järjest). Kohtuotsuse kohaselt peab igapäevane puhkeaeg eelnema iganädalasele, mis tähendab, et töötajale tuleb vähemalt kord nädala jooksul tagada järjestikku nii igapäevane kui ka iganädalane puhkeaeg (11 tundi + 36 või 48 tundi = kokku 47 või 59 tundi). Antud tõlgendus valmistab muret mitmele tööandjate liidule, kuid Ametiühingute Keskliidu juhi sõnul on pikem puhkeaeg töötajate jaoks tervitatav.<\/p>\n
Eesti Ametiühingute Keskliidu tegevjuht Kaia Vask rääkis, et Eesti töötaja töötab võrreldes teiste Euroopa töötajatega kõige rohkem. “Meil on vähem riigipühi ning meie 40-tunnine töönädal on üks pikemaid. See on üks põhjuseid, miks meie vananeval elanikkonnal on tervena elatud aastaid vähem kui mujal. Seetõttu on töö- ja puhkeaja uue tõlgenduse rakendamine töötajate jaoks väga oluline,“ lisas Vask.<\/p>\n
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aasa sõnul on uute reeglite kehtestamine osade tööandjate jaoks paras väljakutse, et tagada häireteta töökorraldus ja teenuste kättesaadavus. “Samuti tuleb arvestada, et kui kohtu antud tõlgenduse mõte on kaitsta töötajate tervist, võib tegelik mõju graafiku alusel töötajate puhul olla ka vastupidine. Kui töötajal jäävad pikemad pausid oma põhitöökohal, võivad nad sissetuleku säilitamiseks hakata tegema kõrvaltöid mujal, mis ei pruugi nende tegelikku puhkeaega pikendada. Selliseid riske ja kaudseid mõjusid tuleb kindlasti lähiajal analüüsida,“ rõhutas Aas.<\/p>\n
Lisaks arutati kohtumisel, kuidas minna edasi muutuvtunni kokkulepetega, mille pilootprojekt lõppeb 2024. aasta juunis. Nii Eesti Tööandjate Keskliidu kui Eesti Ametiühingute Keskliidu hinnangul tasub muutuvtunni lepingutega edasi minna, kuna see võimaldab tööaega paindlikumalt planeerida nii töötajal kui tööandjal.<\/p>\n
Tööinspektsioon hakkab töö- ja puhkeaja nõuete üle järelevalvet tehes lähtuma uuest tõlgendusest alates 1. jaanuarist 2024. aastal, kuid ennekõike keskendutakse esimestel kuudel tööandjate toetamisele ja nõustamisele, kuidas uusi nõudeid ellu rakendada.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kolmepoolne kohtumine toimus teisipäeval, 12. detsembril Eesti Ametiühingute Keskliidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ning majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo vahel. Kokkusaamisel arutati nii päevakajalisi töövaldkonna teemasid kui 1. jaanuarist graafikuga töötajatele rakenduvaid töö- ja puhkeaja nõudeid. Kokku lepiti, et nii keskliidud kui Tööinspektsioon koguvad järgnevatel kuudel töötajatelt ja tööandjatelt infot muutunud nõuetega kohanemise kohta ning tööinspektsioon […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1314,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1313","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1313","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1313"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1313\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1314"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1313"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1313"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1313"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}