Täna räägitakse Eestis välistööjõu kvoodi suurendamisest tööjõupuuduse leevendamiseks. Eesti Ametiühingute Keskliidu juhina mõistan tööandjate muret, kuna tööjõupuudus puudutab mitmeid valdkondi autojuhtidest insenerideni. Töötajate esindajana näen aga laiemat pilti ja soovitan välistööjõu piirarvu tööandjatel läbi rääkida ametiühingutega, et tagada kolmandatest riikidest saabunud töötajatele õiglane kohtlemine ja võimalus integreeruda ühiskonda. Sest enamus neist jääb püsivalt Eestisse elama ning tegelik sisseränne ületab aastast kvooti tuhandetes.<\/p>\n
Tööjõu nappus on tõsine probleem. Eriti ametites, kuhu kohalikud pole valmis liikuma isegi töötuse mõjul. Nõustun minister Riina Sikkutiga, kes rõhutab vajadust suunata esmalt tööturule sealt eemal viibivad kohalikud inimesed, kuid toetan ka süsteemset lähenemist, mis arvestaks nii inimeste vajaduste kui riigi võimalustega.<\/p>\n
<\/p>\n
Eestis töötab tuhandeid kolmandatest riikidest pärit töötajaid<\/strong><\/p>\n Välistööjõu kvoot võimaldab sel aastal tuua Eestisse 1303 töötajat kolmandatest riikidest, kuid tööandjad soovivad seda märgatavalt tõsta. Juhin tähelepanu, et alates 2015. aastast on Eestisse saabunud töötajate arv ületanud lahkujate oma, üle-eelmisel aastal saabus näiteks ligi 50 000 ja lahkus vaid pea 10 000 inimest. Ma räägin sisserännanutest, keda on sama palju kui Tartu ja Narva linnades elanikke kokku. Ametiühingute Keskliidus (EAKL) soovime aga tagada kolmandatest riikidest saabunud töötajatele samaväärsed õigused ja tingimused kohalikega. <\/p>\n Paar aastat tagasi sõitsin kella üheksa paiku õhtul trammiga kesklinnast Ülemiste poole. Olin ainus põhjamaist tüüpi reisija ja hetkel kui politsei trammi kahe peatuse vahel kinni pidas, taga- ja eesuksest korraga sisenes ning trammis viibijate dokumente kontrollima asus, sattusin segadusse. Mõtlesin kerges paanikas, kus on mu dokumendid ja jälgisin imestunult, kuidas olin ainus inimene, kelle isikutunnistust näha ei soovitud. Ma ei tea, kas minu erikohtlemiseks oli põhjus, aga inimesena tundsin ebamugavust ja soovisin, et mind koheldaks teiste reisijatega võrdselt. Hiljem sain teada, et sel kellaajal sõidavad töötajad Ülemiste pakkekeskusesse tööle. Seega täiesti ontlikud, makse tasuvad linnaelanikud.<\/p>\n <\/p>\n Kohanemiseks tuleb osata eesti keelt<\/strong><\/p>\n Rõhutan vajadust keeleõppe järele ning kutsun ettevõtjaid üles võtma vastutust ja pakkuma töötajatele nende töögraafikuga ajaliselt sobivat tasuta keeleõpet, sest on palju töökohti – vahetustega töö, graafikuga ametid, kus tööaeg ei toeta keeleõpet tavapärastel kellaaegadel. Sel juhul võite oma huvipuudusega keeleõppesse panna välismaalt saabunud töötaja võrreldes teistega ebavõrdsesse olukorda ning takistada tema ametialast arengut vähese eesti keel oskuse tõttu.<\/p>\n Ametiühingute Keskliidu juhina arvan, et eesti keele õppimine on oluline mitmekultuurilise ühiskonna kujunemiseks, sest nö leebe integratsiooni mittetoimimine on Eesti venekeelse kogukonna võimetusega 30 aastaga eesti keel omandada juba selgeks saanud.<\/p>\n <\/p>\n Sisserändepoliitika vajab ühtset süsteemi<\/strong><\/p>\n Eesti sisserändepoliitika on vastuoluline, taunin kvoodisüsteemist kõrvale hiilimist renditööjõu kasutamise näol ja soovin välismaalt tulevatele töötajatele selgete standardite kehtestamist – samade nõuete ja tingimustega nagu on kohalikel töötajatel. Kvooti ja riiki saabuva võõrtööjõu hulka võrreldes väidan, et piirmäär on välismaalt saabuva tööjõu regulaatorina kaotanud oma olulisuse, kuna ettevõtjad toovad erandeid kasutades riiki kordades rohkem võõrtööjõudu kui kvoot ette näeb.<\/p>\n Olen mures sisserändepoliitika puudulikkuse pärast ja toetan ühtse süsteemi kehtestamist kolmandatest riikidest saabuvatele töötajatele. Lahendust näen välistööjõu kasutamist reguleeriva osa lisamises kollektiivlepetesse ning kõigile töötajatele ühtsete reeglite kehtestamises. See aitab kehtestada selged reeglid ja tagada, et kolmandatest riikidest pärit töötajaid koheldakse kohalikega võrdselt. Ametiühingute Keskliidu juhina eeldangi kõigi Eestis töötavate inimeste õiglast ja võrdset kohtlemist.<\/p>\n <\/p>\n Ametiühingud ja tööandjad saavad välistööjõu küsimused läbi rääkida<\/strong><\/p>\n Arvestades, et sisserände kvoodid on kaotanud oma olulisuse, näen Ametiühingute Keskliidu poolt võimalust leppida välismaalt saabuva tööjõu küsimused kokku tööandjatega.<\/p>\n Kutsun osapooli – tööandjaid, ametiühinguid ja valitsust, ühise laua äärde, et leida tasakaal tööjõuvajaduse ja kolmandatest riikidest saabuvate töötajate arvu ning nende õiguste vahel.<\/p>\n Rõhutan ka vajadust meetmete järele, mis tagaksid kohalikele ja võõrsilt saabunud töötajatele võrdsed õigused ja võimalused. Selle eesmärk on pakkuda terviklikku lähenemist välismaalt saabunud tööjõu integreerimiseks Eesti ühiskonda, tagades samas riigi tööturupoliitika stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Täna räägitakse Eestis välistööjõu kvoodi suurendamisest tööjõupuuduse leevendamiseks. Eesti Ametiühingute Keskliidu juhina mõistan tööandjate muret, kuna tööjõupuudus puudutab mitmeid valdkondi autojuhtidest insenerideni. Töötajate esindajana näen aga laiemat pilti ja soovitan välistööjõu piirarvu tööandjatel läbi rääkida ametiühingutega, et tagada kolmandatest riikidest saabunud töötajatele õiglane kohtlemine ja võimalus integreeruda ühiskonda. Sest enamus neist jääb püsivalt Eestisse elama […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1294,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1293","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1293","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1293"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1293\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1294"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1293"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1293"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1293"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}