Aasta alguses paistab uudistes, et üle Euroopa kõik streigivad – Eestis õpetajad, Soomes ametiühingud, Saksamaal lennufirma töötajad. Tallinna Ülikooli sotsioloogia lektor Kairit Kall avab Ühe Minuti Loengus, miks on Euroopasse jõudnud streigitorm.<\/p>\n
Lihtsustatult näitab see laialdast rahuolematust töötingimuste või poliitikatega. Siiski ei vii rahulolematus alati streikimiseni. Sotsiaalseid nähtusi nagu streikimine ei olegi võimalik selgitada pelgalt paari teguri kaudu, pigem vormub inimkäitumine mitmete koosmõjul. Inimene on sotsiaalne olend, kelle tegevuste mõistmiseks on vajalik keerukate ühiskondlike protsesside analüüs, mida siinkohal on võimalik lahata vaid pinnapealselt.<\/p>\n
Esmalt on oluline arvesse võtta ühiskondlikku konteksti. Näiteks võivad streikimist mõjutada majanduse olukord, hetkel pikalt kestnud kõrge inflatsioon ja palkade ostujõu langus.<\/p>\n
Samuti mängivad rolli poliitilised otsused ja seadusandlik raamistik. Näiteks Eestis ei ole poliitilised streigid lubatud, Soomes aga on just need praegu toimumas. Samuti ei ole lubatud Eestis streikida päästjatel ja politseinikel. Üle ega ümber ei saa ka ühiskondlikest normidest ja väärtustest. Võime endalt küsida, millal on töökal eestlasel üldse kohane streikida.<\/p>\n
Teiseks tuleb arvestada organisatsiooni tasandil toimuvat: ametiühingute – mille eestvedamisel streikimine üldiselt toimub – olemasolu (ettevõttes, sektoris), nende tugevus ja strateegilised otsused, konflikti olemasolu tööandjaga ja seda, kuivõrd koostööaltid on osapooled seda lahendama kompromisse otsides.<\/p>\n
Viimaks on oluline analüüsida indiviidi-tasandit: mida mõtlevad ja kuidas käituvad töötajad kui neil tööjuures probleemid esinevad. Kas kannatatakse ära, kohandutakse olukorraga, lahkutakse töölt või siis püütakse asju muuta, kas individuaalselt või kollektiivselt. Streikimine on üks võimalusi kollektiivselt oma häält jõuliselt kuuldavale tuua kui ükski muu viis ei ole aidanud.<\/p>\n
Kuigi strateegia valikul võib rolli mängida inimese kulu-tulu kalkulatsioon, siis mõjutavad seda ka (tööalane) identiteet, ebaõigluse tajumine, inimese väärtused ja normid, nt solidaarsuse väljendamine, mis omakorda on mõjutatud sellest, millistesse võrgustikesse inimene kuulub. Teistega suhtlemise kaudu jagatakse tööalaseid probleeme ja kujundatakse arusaamu, mis võivad streiki kui strateegiat soosida.<\/p>\n
Võite nüüd mõelda, millised konkreetsed tegurid siis osad Eesti õpetajatest streikima viisid ja kas lähiajal on Eestis veel streike oodata.<\/p>\n
Allikas: TLÜ, Novaator<\/p>\n