Eesti Ametiühingute Keskliidu maikonverentsil “Räägime põhiõigustest” keskenduti ametiühingu rollile töötajate õiguste kaitsel. Ettekannetes ja Eesti töötajate põhiõiguste kaitse paneelarutelus tõstatati mitmeid olulisi teemasid nagu ametnike streigiõigus, võõrtööliste ärakasutamine ja ametiühingutele õiguste juurde andmine. Läbivalt puudutati konverentsil võõrtööjõu olukorda riigis ning räägiti nii teiste maade ametiühingutega seotud kogemustest kui Eesti töötajate igapäevastest töötingimustest.<\/p>\n
<\/p>\n
Lauri Läänemets: “Töötajate organisatsioonidele saaks rohkem õigusi anda.”<\/strong><\/p>\n Konverentsil avakõne pidanud sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees, siseminister Lauri Läänemets<\/strong> tänas ametiühinguid koostöö eest ja väljendas usku, et varsti kohtutakse taas. Kuigi Eesti ametiühingud pole tema arvates veel Põhjamaadega võrreldavas olukorras, usub ta, et töötajate organisatsioonidele saaks rohkem õigusi anda. Lauri Läänemets rääkis, et sügisel seisab ees pingeline debatt järgmise aasta riigieelarve ja selle võimalike kärbete üle: “Kaua on valitsenud parempoolne mõtteviis, et maksud peaksid olema madalad ja ühtsed. See on viinud Eesti olukorrani, kus maksude tõstmine on vältimatu. Siinkohal kutsungi ametiühinguid üles alustama juba praegu erakondadega arutelusid, et tagada Eesti inimeste põhiõigused ja toimetulek.”<\/p>\n IOM Eesti juht Kari Käsper<\/strong> rõhutas vajadust pöörduda ametiühingu poole: “Väikeses ühiskonnas on raske oma õiguste eest raske seista. Seega – kui tunnete, et teie õigusi on rikutud, küsige abi ametiühingust.” Käsper juhtis tähelepanu ka võõrtööliste raskusele abi leidmisel. Ta nimetas ära, et nende inimõigusi rikutakse enamasti kas ebapiisava töötasu maksmisega või ebarahuldavate töötingimustega. võõrsilt tulnud töötajad on sageli ametis ohtlikel töödel ja nende elutingimused on kehvemad kui kohalikel.<\/p>\n <\/p>\n Sergejus Glovackas: “Tugevate ametiühingutega riikides on elanike elukvaliteet parem.”<\/strong><\/p>\n Rahvusvahelises tööorganisatsioonis (ILO) töötav Sergejus Glovackas<\/strong> tõstis esile ametiühingute rolli ja selle saavutusi ning tutvustas töötajate õigusi ja töötingimusi erinevates riikides. Nii on lapstööjõu kasutamine endiselt probleemiks Aafrikas ja töötingimused on jätkuvalt väga halvad Bangladeshis, Egiptuses, Tuneesias, Filipiinidel jm – need on riigid, kus töötajate õiguste rikkumisi esineb täna kõige sagedamini.<\/p>\n Sergejus Glovackas rõhutas: “ILO põhimõte on, et kõigil inimestel on õigus töötada ilma diskrimineerimiseta ja saada oma töö eest õiglast tasu. Ja kui riigis on ametiühingud tugevad ning aktiivsed, siis on sealsete elanike elukvaliteet parem ja keskmine palk kõrgem.” Samas tuletas ta aga ka meelde, et kuigi töötajatel on õigus kuuluda ametiühingusse, siis on neil ka õigus sinna mitte kuuluda.<\/p>\n Pikaaegse ja aktiivse ametiühingutegevuse eest andis Sergejus Glovackas peale ettekannet Harri Taligale ja Sander Vaikmale üle ILO – rahvusvahelise tööorganisatsiooni, aukirjad.<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Natalja Preisa: “Töötajaid on vaja motiveerida ametiühingusse astuma.”<\/strong><\/p>\n Läti Vabade Ametiühingute Konföderatsiooni Euroopa õiguse ja poliitika ekspert Natalja Preisa<\/strong> kutsus kuulajaid üles kollektiivläbirääkimisi täiustama, et edendada õiglast töökeskkonda. Kuigi ta tunnistab, et organiseerumine on suurepärane viis töötajateni jõudmiseks, rõhutab ta ka Baltimaades ametiühingute ees seisvaid väljakutseid, nagu üksikasjalikud tööseadused ja töötajate motivatsiooni puudumine ametiühingusse astumiseks.<\/p>\n Rootsi Omavalitsustöötajate Ametiühingu tööõiguse jurist Tobias Sjöqvist<\/strong> tutvustas Rootsi mudelit: “Meil on suur hulk ametiühinguid ning neil on tugev positsioon. Õigusraamistiku eeltingimuseks on, et riik sekkub tööandjate ja ametiühingute läbirääkimistesse võimalikult vähe. Me soovimegi Rootsis vältida riiklikku sekkumist ametiühingute tegevusse, mistõttu on Rootsis poliitilised streigid väga haruldased.” Sjöqvist rääkis ka, et teatud ametiühingud suudavad Rootsis suunata streike nii, et sellel on kohene mõju – näiteks kui omavalitsuse poolt suletakse lasteaed, siis tehasetöölised ei lähe tööle ning tehase omanikul jääb kasum teenimata. Mõju on kohene.<\/p>\n Tobias Sjöqvist<\/strong> soovitabki Eesti ametiühingutel aktsioonide korraldamiseks ressursse koguda, et osalejatele oleks tagatud streigi ajaks asendussissetulek. See aga eeldab ametiühingu liikmete poolt stabiilset panustamist liikmemaksu tasumise näol.<\/p>\n <\/p>\n Liina Randmann: “Turvalises töökeskkonnas töötamine on tulemuslikum.”<\/strong><\/p>\n Edasi juhtis Tartu Ülikooli professor dr Gaabriel Tavids<\/strong> tähelepanu Eestis valitsevale palgalõhele naiste ja meeste töötasu maksmisel ning seadusemuudatuste vajadusele tööalaste suhete ja õiguste paremaks tagamiseks.<\/p>\n Dr Liina Randmann<\/strong> Tallinna Tehnikaülikoolist rõhutas tööstressi vähendamise tähtsust ning juhi ja töötajate vahelise kommunikatsiooni parandamise olulisust. Ta nimetas ära, et inimene veedab tööl rohkem aega kui mis tahes muid igapäevaseid tegevusi tehes. Elu jooksul on inimene keskmiselt 90 000 tundi tööl, mistõttu on töökoht oluline keskkond töötaja tervise edendamiseks ja tema heaolu parandamiseks.<\/p>\n Liina Randmann rõhutas: “Turvalises ja tervislikus töökeskkonnas on töötamine tulemuslik ning töötaja vaimne ja füüsiline tervis hoitud.”<\/p>\n <\/p>\n Kaia Vask: “Ametiühingutel on oluline roll töötajate õiguste eest seismisel.”<\/strong><\/p>\n Konverentsi lõpetas paneelarutelu “Kuidas kaitsta Eesti töötajate põhiõigusi?”, kus osalesid Kaia Vask, Arto Aas, Oleg Tšubarov ja Ulla Saar ning mida juhtis Gaabriel Tavids.<\/strong> Arutelul osalenud eksperdid väljendasid mitmeti seisukohta, et turvalisus töökohal, palgalõhe ja välismaalt saabunud töötajate õiguste rikkumised vajavad lahendamist. Üheks võimaluseks on siin suurem koostöö ametiühingute, tööandjate ja valitsuse vahel.<\/p>\n Eesti töötajate põhiõiguste kaitse on oluline küsimus, mis vajab laiapõhjalist arutelu ja koostööd erinevate osapoolte vahel. Oluline on tõsta nii inimeste teadlikkust tööstressi, palgalõhe ja välismaalt saabunud töötajate õiguste rikkumiste osas kui otsida nende lahendamiseks tõhusamaid meetmeid. Siinkohal on ametiühingutel täita oluline roll töötajate huvide esindamisel ja nende õiguste eest seismisel.<\/p>\n Kokkuvõtteks tõdeti, et töötajate põhiõiguste tagamiseks ja nende jaoks turvalise töökeskkonna loomiseks on vaja enam kaasata organisatsioonides töötajaid töökorraldust ja -keskkonda puudutavate otsuste langetamisse, teha ametiühingutel ja tööandjatel tihedamat koostööd ning valitsusel luua ja viia ellu vajalikud seadusemuudatused tööelu edendamiseks.<\/p>\n <\/p>\n Ettekanded:<\/strong> Maikonverentsi korraldas Eesti Ametiühingute Keskliit ja toetas <\/em>Euroopa Sotsiaalfond.<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eesti Ametiühingute Keskliidu maikonverentsil “Räägime põhiõigustest” keskenduti ametiühingu rollile töötajate õiguste kaitsel. Ettekannetes ja Eesti töötajate põhiõiguste kaitse paneelarutelus tõstatati mitmeid olulisi teemasid nagu ametnike streigiõigus, võõrtööliste ärakasutamine ja ametiühingutele õiguste juurde andmine. Läbivalt puudutati konverentsil võõrtööjõu olukorda riigis ning räägiti nii teiste maade ametiühingutega seotud kogemustest kui Eesti töötajate igapäevastest töötingimustest. Lauri Läänemets: […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1264,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1263","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1263","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1263"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1263\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1264"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1263"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1263"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1263"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Liina Randmann
<\/a>Kari Käsper
<\/a>Tobias Sjöqvist<\/a>
<\/a>Natalja Preisa<\/a>
<\/a>Gaabriel Tavits<\/a>
<\/a><\/p>\n