Ametiühingud on rahulolematud, et riik on jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse katta universaalse postiteenuse tegeliku kulu ja saadavate tulude vahe. See on ametiühingute sõnul üheks põhjuseks, miks on postitöötajate palk väga madal.<\/p>\n
Pro Ametiühing ja Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühing pöördusid riigile kuuluva äriühingu AS Eesti Post nõukogu ja regionaal ja põllumajandusministri poole seoses AS Eesti Post esmatasandi töötajate väga madalate töötasudega.<\/p>\n
Samas pöördumises avaldasid ametiühingud kahtlust võimaliku töötüli tekkimises ning vajaduses riikliku lepitaja kaasamiseks. Oma vastustes nõustusid nii minister Piret Hartman kui ka nõukogu esimees Helo Meigas, et mõistavad töötajate muret ja ei pea õigeks, et riigile kuuluva ettevõtte osa esmatasandi töötajatest elavad suhtelises vaesuses.<\/p>\n
<\/p>\n
Postiseaduse muutmine ei too töötajate palgamurele kiiret lahendust<\/strong><\/p>\n “Üheks peamiseks põhjuseks miks AS Eesti Post on halvas finantsseisus on see, et universaalse postiteenuse (UPT) fondi sissemaksed ning selle kulude katmise süsteem on ebamõistlik ja Eesti Vabariik on mitmeid aastaid jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse katta universaalse postiteenuse tegeliku kulu ja saadavate tulude vahe, mis on toonud lisakulutusi nii AS Eesti Postile kui ka Eesti riigile tervikuna,” rääkis Pro Ametiühingu juht Kadri Kangur.<\/p>\n “Ametiühingutele teadaolevalt on regionaal- ja põllumajanduse minister pöördunud justiits- ja digiministri poole, kelle vastutusalas olev konkurentsiamet vastutab UPT fondi eest. Selle asemel, et lisakulutusi kompenseerida, peab konkurentsiamet aga kohtuvaidlusi AS Eesti Postiga juba aastaid, koormates kohtuid ja kulutades maksumaksja raha,” sõnas Kangur.<\/p>\n Kanguri hinnangul toimub vaidlus töötajate töötasu arvelt, kes on panustanud riigi poolt võetud kohustuste täitmisele UPT osutamisel. “Kõik ametkonnad mõistavad probleemi, aga midagi ette ei võeta,” lisas Kangur.<\/p>\n Kangur ütles ka, et postiseaduse muutmine ei aita käesoleva juhtumi puhul olukorda kiirelt lahendada, vaid aitab tulevikus parandada ettevõtte finantsolukorda.<\/p>\n “Vaesuspiiril olevad töötajad on viidud viimase piirini ning on valmis aktsioonideks, mis võivad põhjustada tõrkeid postiteenuse töös. Seda kõike saaks vältida kui lõpetada ebamõistlik riigi eelarve raha kulutamine kohtuvaidlusteks riigile kuuluva ettevõtte ja riigiameti vahel ning tagada kiire seadusest tulenev UPT fondi väljamakse ebamõistlike koormavate kulude katteks AS Eesti Postile,” ütles Kangur.<\/p>\n <\/p>\n Postitöötajad soovivad, et postikullerite ning teiste töötajate alampalk tõuseks<\/strong><\/p>\n Kuna Eesti Post ei nõustunud ametiühingu soovituga, pöördusid postitöötajad riikliku lepitaja poole, kuid ametiühingu teatel ei ole välistatud ka streigid.<\/p>\n Enamiku ametikohtade, näiteks paki- ja postisorteerijate palgatõusus jõudsid Eesti Posti töötajaid esindavad ametiühingud tegelikult juba riigiettevõttega kokkuleppele. Üle jäi sõlmida kokkulepe veel vaid postikullerite ehk sõidukiga kirjakandjate osas, kes moodustavad ligi kolmandiku kõigist 1700-st Eesti Posti töötajast riigis.<\/p>\n Ametiühingud soovivad, et nende töötasu alammäär oleks praeguse 1000 euro asemel 1200 eurot. Postikullerite keskmine põhipalk on 1067 eurot, millele lisandub veel tulemustasu keskmiselt 60 eurot kuus.<\/p>\n <\/p>\n Allikas: err.ee<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ametiühingud on rahulolematud, et riik on jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse katta universaalse postiteenuse tegeliku kulu ja saadavate tulude vahe. See on ametiühingute sõnul üheks põhjuseks, miks on postitöötajate palk väga madal. Pro Ametiühing ja Eesti transpordi- ja teetöötajate ametiühing pöördusid riigile kuuluva äriühingu AS Eesti Post nõukogu ja regionaal ja põllumajandusministri poole seoses AS […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1166,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1165","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1165","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1165"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1165\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1166"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1165"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1165"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1165"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}