Ametiühingud kardavad, et paindlike töölepingute kasutuselevõtt jätab töötaja näiteks kodulaenu sooviga panga ukse taha. Sellel kartusel on tõepoolest alust, kinnitavad pangad.<\/p>\n
Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask lausus, et üks kartus paindliku tööaja lepingutega on, et ebastabiilne töötasu võib olla pankade jaoks punane rätik ning selliste lepingutega töötajad ei saa pangast enam laenu.<\/p>\n
Pangad otseselt töölepingu sisu vastu huvi ei tunne ning keskenduvad laenutaotleja viimase 6 kuu sissetulekutele ja vaatavad, kas see on laenu saamiseks piisav. Kui sissetulekud on kuude lõikes kõikuvad – ja see on mõistetav, et teatud erialadel on sesoonsus ja sissetulekute kõikumine, analüüsitakse pikemat perioodi ning küsitakse inimeselt põhjendusi. Küll aga tunnistavad pankade esindajad, et tõepoolest võib nende riigikogus eelmisel nädalal esimese lugemise läbinud töölepinguseaduse muutmise eelnõus sätestatavate lepingutega tekkida probleeme.<\/p>\n
Mida väiksem on sissetulek, seda väiksemat laenu inimene saab<\/strong><\/p>\n LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel selgitas, et juhul kui laenutaotleja sissetulek on viimase kuue kuu jooksul olnud muutuv, paluvad nad esitada ka töölepingu. Selle põhjal saavad nad arvesse võtta ainult garanteeritud töötasu osa, sest pankadel on kohustus hinnata sissetulekut jätkusuutlikkuse põhimõttel – see tähendab, et laenumakse peab olema kliendi jaoks jõukohane ka pikema aja jooksul.<\/p>\n «Sellise töölepinguga klientidel võib soovitud laenusumma saamine osutuda keerulisemaks, sest pank saab arvesse võtta ainult madalamat ja stabiilsemat tuluosa, mis võib olla väiksem kui tegelik igakuine teenistus,» lausus Vatsel.<\/p>\n Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma lausus, et kuigi paindlik tööleping ei välista laenu saamist, võib see muuta laenuvõtmise protsessi pikemaks ja vajada täiendavat dokumentatsiooni.<\/p>\n SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi Sille Hallangu sõnul on seadusemuudatus alles plaanimisel, mistõttu on raske hinnata selle mõju ning ka seda, kuidas täpselt laenutaotlejate sissetulekuid analüüsima hakatakse.<\/p>\n Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova tõdes, et mida väiksem on sissetulek, seda väiksem on ka võimalik finantskohustuste osakaal ehk seda väiksemat laenu inimene saab. «Seega on madala sissetulekuga inimestel ka praegu keerulisem laenu saada kui kõrgema sissetulekuga inimestel,» ütles ta.<\/p>\n Ossipova sõnul kipuvad osakoormusega töötajate sissetulekud olema väiksemad kui täiskohaga töötajatel, kuid see ei pruugi alati nii olla – kõik sõltub konkreetsest ametist ja töökohast.<\/p>\n Ossipova tõi välja ka paindlike lepingute võimaliku positiivse nurga. Nimelt on üks mustemaid stsenaariume, mis kodulaenuvõtjaga juhtuda saab, töökaotus ning pikaks ajaks töötuks jäämine. «Kui uus seadusemuudatus aitab oma paindlikkusega vähendada töötust, siis on sellel ühiskonnale kindlasti positiivne mõju,» lausus ta. Lisades siiski, et kui tööaeg ei ole kindlalt määratletud, võib töötajal olla raskem planeerida oma aega ja sissetulekuid ning sellest tulenevalt võtta ka finantskohustusi.<\/p>\n Pangad järgivad kodulaenuotsust tehes reeglit, mille järgi ei tohi laenumakse moodustada rohkem kui 40–50 protsenti inimese regulaarsest netosissetulekutest. See tähendab, et pärast laenumakset peab inimesele jääma vähemalt 60–50 protsenti sissetulekust alles muude elamisega seotud kulude katmiseks, mis on ka piisavaks puhvriks laenumaksetega toimetulekuks, kui sissetulek peaks tulevikus vähenema.<\/p>\n Töölepinguseaduse muudatustega tahetakse anda tööandjatele võimalus sõlmida niinimetatud paindliku tööaja kokkuleppeid, kus on kokku lepitud töötunnid, mis on garanteeritud, ning lisatunnid, mida võib olla, aga ei pruugi. Mida võib teha, aga ei pea tegema.<\/p>\n Minimaalselt garanteeritud töötundide arv nädalas on seaduseelnõu kohaselt vaid 10 ning ülejäänud 30 olenevad tööandja soovidest ning võimalustest.<\/p>\n Seaduseelnõu esimene lugemine toimus riigikogus 11. juuni ööistungil ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 30. juuni kell 17.15.<\/p>\n <\/p>\n Refereeritud ajalehest “Postimees”, autor Kaja Koovit<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Ametiühingud kardavad, et paindlike töölepingute kasutuselevõtt jätab töötaja näiteks kodulaenu sooviga panga ukse taha. Sellel kartusel on tõepoolest alust, kinnitavad pangad. Ametiühingute keskliidu juht Kaia Vask lausus, et üks kartus paindliku tööaja lepingutega on, et ebastabiilne töötasu võib olla pankade jaoks punane rätik ning selliste lepingutega töötajad ei saa pangast enam laenu. Pangad otseselt töölepingu […]<\/p>","protected":false},"author":1,"featured_media":1116,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_breakdance_hide_in_design_set":false,"_breakdance_tags":"","footnotes":""},"categories":[12],"tags":[],"class_list":["post-1115","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1115","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1115"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1115\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1116"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1115"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1115"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/eakl.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1115"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}